Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (28)

Paragrahv 58/4

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Pinchas Schatz

Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu president Dudajeviga

1995 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Kümmel, Artur Talvik

Intervjuu Tšetšeeni Vabariigi legendaarse presidendi Džohhar Dudajeviga 1995. aasta kevadel.

1995. aasta kevadel salvestatud intervjuu Tšetšeeni Vabariigi tolleaegse legendaarse presidendi Džohhar Dudajeviga (1944 – 1996) . Toomas Kümmel ja Artur Talvik küsitlevad Dudajevit, teemadeks ajalugu ja tänapäev, sõda ja usk ning presidendi perekond.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Surma tee

1994 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Dorian Supin

Dokumentaalfilm Stalini raudteeprojektist Salehard—Alaska.

1949. aastal asuti teostama Stalini järjekordset hiigelprojekti - ehitama 5250 kilomeetri pikkust raudteed Obi suudmest Alaskani. Selle esimene lõik, 1500 kilomeetrit, mida ehitati üle soode ja rabade, pidi valmima nelja aastaga. Stalini surma järel ehitus seiskus. Valminud 750 km pole kunagi kasutuses olnud. Rahvas nimetab seda teed "surma teeks", sest seal hukkunud vange võib olla sadu tuhandeid ja see tee pole kunagi kedagi kuhugi viinud. Toonaseid sündmusi meenutatakse filmis mitmeti - ühed mõistavad toimunut hukka, teised aga leiavad, et olid päris ilusad ajad.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Baltlaste leinapäev Torontos

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Baltlaste leinapäev Torontos Jaanuar 1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul, kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš.

Leinapäev Torontos Nathan Phillipsi väljakul. Toronto uuest raekojast väljuvad inimesed tulevad rongkäigus hoone esisele platsile, kantakse leinalintidega Eesti, Leedu ja Läti rahvuslippe. Leinamiitingul räägitakse traagilistest sündmustest Riias, kus miilitsa eriüksuse rünnakutes hukkusid inimesed. Kõneleb Läti vabariigi konsul Torontos Guntis Silinš. Ta meenutab Nõukogude režiimi poolt rahvale põhjustatud kannatusi ja tõdeb, et kahetsusväärselt uputatakse inimeste vabaduspüüe tänaselgi päeval verre. Guntis Silinš asetab lilled lipumasti jalamile. Lauldakse Läti hümni. Järgmine kõneleja mainib Balti riikide solidaarsust ühises võitluses vägivalla vastu. Leinalipud jäävad masti terveks nädalaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Andesta, Andrei

Alternatiivpealkiri Filmiarhiivis: Andesta Andrei

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Raivo Suviste

Raivo Suviste portreefilm Nobeli rahupreemia laureaadist, akadeemik Andrei Sahharovist.

Andrei Sahharov (21.05.1921–14.12.1989) oli Vene tuumafüüsik ja ühiskonnategelane, dissident. Ta osales alates 1948. aastast vesinikupommi ja 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises. 1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale. 1980. aastal arreteeriti ta Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi. Filmis annab Andrei Sahharov intervjuu üheksateist päeva enne oma surma. Teda meenutab Venemaa tuntuimaid inimõiguslasi, Sahharovi lesk Jelena Bonner.
Peida sünopsis Ava sünopsis
40 aastat märtsiküüditamisest

Eesti Kroonika nr 5 (1425), märts 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heli Speek

40 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamist meenutab tartlanna Linda Lippert.
- Voogedastus
- Voogedastus
Küüditatute mälestuspäev Viru-Jaagupis

Eesti Kroonika nr 8 (1428), aprill 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Mihhail Dorovatovski

Viru-Jaagupis mälestatakse 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid.
- Voogedastus
- Voogedastus
Miss Saaremaa

1989 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Mark Soosaar

Mark Soosaare dokumentaaljutustus 1931. aastal Päevalehe iludusvõistlusel Miss Saaremaaks tunnistatud Ljubov Hermanni eluteest.

Portreefilm Ljubov Hermannist, Miss Saaremaast 1931, kes tähistas 1988. aastal oma kaheksakümmendat juubelit. Tema meenutused pika elu keerdkäikudest põimuvad eesti rahva saatusega ja arhiivkaadritega Eestimaa pöördelistest ajaloosündmustest, täiendades teineteist. Ljuba meenutab ja kroonikakaadrid näitavad: Nõukogude baasid Eestis 1939, okupatsioon 1940, massimõrv Kuressaare linnas enne sakslaste tulekut 1941, sõjaaegne Kirovi vangla, sõjajärgne Livadia palee Krimmis. Vitaalsus, optimism ja kergelt irooniline suhtumine ümbritsevasse, aga ka iseendasse on aidanud Ljubal elus püsida.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mälestusmiiting Ülemiste jaamas

Eesti Kroonika nr 8 (1428), aprill 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Mihhail Dorovatovski

Märtsiküüditamise 40. aastapäeva tähistatakse mälestusüritusega Tallinnas Ülemiste jaamas.
- Voogedastus
- Voogedastus
Tallinna pommitamise aastapäev 9. märtsil

Eesti Kroonika nr 8 (1428), aprill 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Mihhail Dorovatovski

Tallinna pommitamise aastapäev 9. märtsil 1989. Intervjuu Olev Maasiga.
- Voogedastus
- Voogedastus