Otsingutulemused

Film tutvustab islamit ja Eesti kontakte islamiga minevikust tänaseni ning seda levitatakse koos 2008. aastal ilmunud raamatuga "Islam Eestis".

Uku Masing sisepagulasena nõukogude aja piiratud tegevusväljal, KGB repressioonid ja Masingu mahavaikimine. Tekkinud olukorras oli Masingu tööde levimise peamine kanal käsitsi paljundamine, jälgitakse selle tegevuse ulatust ja mõju. Film sõlmib ligi kolmekümne Masingust puudutatud inimese abiga kokku KGB, naise teema ja tööde käsikirjalise leviku ning lõpetab triloogia.

Aristokraatliku hoiakuga Einar Laigna (1937) on väga mitmeplaaniline mees. Vastavalt sellele, mis tal parajasti teoksil, võib teda tituleerida filosoofiks, kultuuriloolaseks, teoloogiks, sõjaajaloolaseks, sõduriks ja sepaks. Laigna räägib avameelselt ja pikalt endast, oma arengust isiksusena. Tema kõikehõlmavavast monoloogist hoovab eneseusku ja totaalset enesekindlust. Eesti kaitseväe peainspektor Laigna võtab vaheldumisi sõduri, preestri, filosoofi ja võluri, kuninga ja käsitöölise hoiaku, mõtestades maailma ja iseennast.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Omanäolise stiili, vormikeele ja tüpaažidega maalikunstnik Jüri Arrak (1936) on tähistamas oma 60. juubelit. Filmiamatöör Tõnu Aru jälgib Arrakut tema maakodus Läänemaal, Tallinna linnakodus ja ateljees, näituse avamisel ja Tartu Ülikoolis loengut pidamas. Kunstnik avab maalide sünni tagamaid ja räägib oma suguvõsast. Arraku loomingu üle mõtisklevad kunstnikest kolleegid Tõnis Vint, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Leonhard Lapin. Filmi lõpetab valik Jüri Arraku maale juubelinäituselt Tallinna Kunstihoones.

Seisundipsühholoogial rajanev lakooniline joonisfilm, mis avab surutud, hullumeelsusega piirneva hingelise seisundi ja tee selleni. Film viib mõttele võimalikust vanadusküpsusest ja vabanemisest teispoolsuses. Liikumine siinpoolsusest kosmilise ruumi avaruse tunnetamiseni viitab indiviidi, aga ka ühiskonna võimalikule arenguteele.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Kiriku ja riigi suhted Nõukogude riigis. Usuliikumistest, kes on ja kuidas tegutsevad baptistid. Inimestest, kes on sattunud seadusega pahuksisse. Filmitud Eesti linnades, kohtusaalis, kinnipidamiskohas ja tolliametis. Kommenteerib Uno Maasikas.

Teine leerilaager Metsakodus toimub 1957. aastal.

Eesti Evangeelse Luterliku kiriku piiblitõlke komisjon moodustati 1955. aasta 21. märtsil, esimene kokkutulek toimub Stockholmi vanalinnas 20.-23. augustil 1956 Eesti Komitee ruumides Skräddargränd 2B. Eesti piiblikomitee esimees Richard Koolmeister joob kohvi oma kodus. Piiskop Johan Kõpp poseerib kaamerasse, piiskop Johannes Oskar Lauri seisab Rootsi parlamendihoone ees. Piiblitõlke komisjoni liikmed väljuvad Eesti Komitee hoonest: Johannes Lauri, Jakob Aunver, Ervin Roos, Johannes Aavik, Toomas Põld. Gustav Adolfi turg Stockholmis, vasakul Kungliga Operan maja. Kaadris Richard Koolmeister ja piiskop Lauri prouaga. Koosolek Västeråsis 19.-20. veebruaril 1957 Koolmeistrite kodus. Endel Kõpp nende kodus raamatute taga.