Otsingutulemused

Tutvustatakse Nõmme ajalugu, arhitektuuriliselt ja kultuurilooliselt olulisi ehitisi, sealset inimsõbralikku looduskeskkonda ning elanike tegemisi ja võimalusi nii töötamiseks, meelisharrastusteks kui puhkamiseks 1990ndate lõpuaastatel.

Mõisad on aastasadu vorminud eestlaste ja lätlaste elu ja vaimulaadi, Olnud ajaloo lahutamatu osa, on mõis jäänud nii eesti kui ka läti kultuuri lahutamatuks koostisosaks. Film tutvustab Eesti- ja Liivimaa mõisaid, vanade aadlisuguvõsade päritolu ning ajalugu. Kõnelevad von Ungern-Sternberide Stackelbergide, von Uexküllide suguvõsade esindajad. Kommenteerivad Mart Aru, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Helmut Piirimäe.

Jätkub Eestimaa ja Liivimaa mõisate ajalugu käsitlev sari. Tutvustatakse Skangale, Suuremõisa, Vana-Vigala ja Saue mõisaid, peatutakse Narvas Hermanni kindluse jalamil. Meenutavad Catharina Palme-Nielzen, Claes von Ungern-Sternberg, Ingrid von Uexküll. Kommenteerivad Katrin Maandi, doktor Tõnu Karma, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Sirje Kivimäe.

Müstika ja salapäraga täidetud filmiekskursioon kummitustega seotud hoonetest Toompeal ja Tallinna all-linnas. Oma kogemusi üleloomulike nähtustega jagavad neis hooneis elanud-töötanud linnaelanikud. Filmi juhatab sisse ja lõpetab medievist-teoloog Einar Laigna.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...

Dokumentaalfilm Sagadi mõisa renoveerimisest 1990ndate algusaastate keerulises sotsiaal-poliitilises olukorras. Filmis meenutavad sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme Sagadi mõisa renoveerimisega seotud töid ja muresid.

Filmimatk Siberisse, Burjaat-Mongooliasse. Tsaariaegsest vaimselt ja majanduslikult rikkast impeeriumi ääremaast on tänaseks saanud üleindustrialiseeritud, hambuni sõjaväestatud ja ökoloogiliselt laastatud regioon. Rahvuslikud tootmisharud on välja surnud, tüüpplaneerimine hävitanud omanäolise külakultuuri. Mongolipärase tähestiku asendamine kirillitsaga on burjaadid ilma jätnud rahvuslikust kultuuripärandist. Emakeelne kooliharidus on välja suretatud. Kõige kiuste on Burjaatias tõusmas uus laine rahvusliku ja igipõlise kaitseks ja taastamiseks.

Poeetiline vaatefilm Valgamaast ja tema inimestest, Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva tähistamine.

Film tutvustab üht ainulaadsemat terviklikult säilinud kindlusehitist - Kuressaare piiskopilinnust. Ülevaatliku pildi annab ning lossi ajaloost ja selle arhitektuurist kõneleb Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. Oluline koht filmis on lossivaimul ja linnuse ajaloost pärinevatel legendidel. Autor Kristjan Svirgsden

Kuidas elatakse Rakverest lõuna pool, meie kirjandusklassiku Eduard Vilde nime kandva ühismajandi mail ja mida siin tehakse, sellest film.