Otsingutulemused

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.

Fotonäitus Kiek in de Kökis “Minu elu pildis”, mille autor Vaho Eier töötab juba 30 aastat Stockholmis bussijuhina. Foto kui kroonika. Lehitsetakse albumit. Tallinna vanalinn. Väljapanek Raemuuseumis: Heinrich Tiidermanni fotod, vennad Parikased, Johannes Mülberg. Valter Lemberg koos abikaasa Eviga, kes meenutab, et kohe peale abiellumist 1924. aastal hakkasid nad mehega kunstfotosid tegema. Sõja tõttu jätkati tööd välismaal. Göteborgi panoraam. Göteborgi kunstimuuseumis avatakse fotonäitus. Rahvusvaheline fotograafide seltskond. Printsess Lilianile annab seletusi Helmut Gernsheim – maailma tuntuim fotoajaloolane. Göteborgis toimub Euroopa Fotoajaloo Ühingu sümpoosion. Ettekandega esineb Peeter Tooming. Walter Zappi tillukese Minoxi prototüüp ja patenditunnistus. Fotoalbum-mängutoos. Tuhala - päevapiltnik Artur Puuranna sünnipaik. ...

Filmis vaadeldakse kahe erineva suhtumisega uustaluniku ettevõtmisi talude taasrajamisel.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Kunda on väike tööstuslinn Põhja-Eestis. Linna elu mõjutab tsemenditehas, nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses. Missugune on linna tulevik ökoloogilises ja sotsiaalses plaanis? küsib filmimees Peeter Tooming.

Film viiekümne aasta vanusest Tallinna Loomaaiast. Huvitav tekkelugu, kujunemine läbi aegade. Vaatamata keerulisele olevikule elab Loomaaed oma tavapärast elu. Aimu antakse ka tuleviku väljavaadetest, eeskujuks Berliini loomaaed.

Kasvava autostumisega süveneb üha garaažipõud. Filmis uuritakse garaažiehitusega seotud probleeme, eeskätt Tartus. Räägivad Tartu täitevkomitee osakonnajuhataja Rein Kams ja jurist Silvi Lill, informatsiooniinstituudi professor Rein Metsnik, vabariikliku ehituskomitee osakonnajuhataja Andres Leesment, Tartu linna peaarhitekt Raal Kivi, Tartu ehitusteenindusvalitsuse juhataja Valdur Seesmaa, Tartu ehitustrusti juhataja Jüri Alakivi ja ühe Tallinna garaažikooperatiivi esimees Härm Ruuse.

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Film on joomarluse vastu võitlemise ja alkoholisimiga seotud probleemidest. Käsitletakse alternatiivseid eluväärtusi, eluterve suhtumise ja harjumuste kujunemist. Vestlusringis Jaak Allik, Anti Liiv, Ülo Tuulik ja Vello Pohla.