Otsingutulemused

Leedu Kammerorkestri proovid ja esinemised vana- ja kaasaegse muusika festivalil Tallinnas. Arvo Pärdi teost "Itaalia kontsert" dirigeerib Saulius Sondeckis, solistid Natalia Gutman tššellol ja Oleg Kagan viiulil. Arvo Pärti usutleb Ivalo Randalu.

Ants Jõgi (1892–1983) on väärikas härrasmees, kelle põhitegevus elus on olnud näitlejaamet. Samuti elab temas kunstniku ja käsitöölise hing. Üksikuks jäänud vanahärral tuleb 85-aastasena minna vanadekodusse. Leida Laiuse jutustus vana näitleja elust ja loometööst, aga ka filosoofiline mõtisklus elu tegelikest väärtustest, vana inimese seostest oleviku ja tulevikuga. Elutarga mehe arutlused on võluvad oma lihtsuses ja soojuses.

Kahe kunstniku - Aino Bachi ja Kaarel Liimandi, loomingu- ja elukaaslase lugu. Aino Bachi mõtisklused elust ja kunstist, mida ilmestab poeetiline ning kujundirikas pildikeel. Kunstniku 75. juubeliks näituse avamine Kadrioru kunstimuuseumis.

Kirjanik Egon Ranneti mõtterännakud elu ja loomingu radadel. Küsitles Helle Tiisväli

Eesti balletiartist, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm oli aastatel 1966–1990 Estonia teatri esitantsija, luues rohkelt silmapaistvaid klassikalisi ja moderntantsurolle. Ta oli sagedane esineja ka Leningradi Kirovi-nimelises teatris (Peterburi Maria Teater) ja Moskva Suures Teatris ning osales paljudel välisturneedel. Hilisem edukas karjäär ballettmeistri, repetiitori ja koreograafina on viinud ta Itaaliasse, Suurbritanniasse jm. NSVL riikliku televisiooni- ja raadiokomitee tellimusfilm jäädvustab kunstniku repertuaari paremiku 1975. aastal.

Voldemar Panso (1920 – 1977) portreteerib iseennast ja teatrimaagiat, mõtiskleb elu ja teatrimaailma üle. Katkendid tema lavastustest „Kevade“, „Seitse venda“, „Hamlet“ ja „Ehitusmeister Solness“ ning lavastuse "Richard III" proovist. Filmitud üliõpilastega erialatunnis ja eksamil, teatrimehe kodus Nõmmel ja Hiiumaal, mida Panso nimetab oma "elurõõmu tankimise kohaks". Panso mõtted meie algupärasest dramaturgiast, A. H. Tammsaarest ja Juhan Smuulist draamakirjanikuna, ilusast eesti keelest.

Mart Raua mõtted 1974. aasta suvel Viljandimaal oma kodus Kääriku talus. Kirjanik Mart Raud meenutab oma lapsepõlvekodus lapsepõlve ja noorusaega, juttu naabripoisist Varese Jukust, kellest sai kirjanik ja riigitegelane Johannes Vares-Barbarus, samuti tulevase kirjaniku ja tema isa suhetest

Abruka on tavaline saar paljude omasuguste seas. Ükskõik, mis suunas siin minna, ikka tuleb meri vastu. Ja ometi on temas midagi sama ainulaadset, nagu on seda igas inimeseski. Inimene ja loodus on Abrukal lahutamatult seotud. Kui rajuilmaga jääb postipaat linna tormivarju, siis käiakse pered läbi ja talitatakse mere taha jäänute loomad. Ühine on siin koduarmastus, abivalmidus, ühtekuuluvuse tunne ja rõõm hästi tehtud tööst.

Aino Talviga vestleb kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik Leenu (Helene) Siimisker, kes proovib avada näitleja loomingu saladusi. Räägitakse erinevatest rollidest, näidendi teksti, lavastaja ja partneri olulisusest, kriitikast ja inimloomusest. Sõna saab ka Talvi õpetaja, lavastaja ja biograaf Leo Kalmet. Filmis on katkendeid mitmest Talvi tipprollist ja rohkelt fotosid.

Kammerlik portree väljapaistvast Eesti sopranist, ooperiprimadonnast Elsa Maasikust (1908-1991). Hetki soolokontserdilt. Aastal 1935 lõpetas Elsa Maasik (sopran) Tallinna konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklassi, hiljem täiendas end Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Aastatel 1933–1935 laulis ta Endlas, 1935–1941 Vanemuises ja 1942–1963 Estonias. Filmis on kasutatud Tallinnfilmi kroonikapala. Lauljannaga vestleb kirjanik Lilli Promet.