Otsingutulemused

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.

Märtsikuu lõpp toob igal aastal elevust Koola poolsaarele - Põhjala mängud, mis meelitavad kokku palju külalisi. Erinevad spordialad, aga eeskätt põhjapõdravõistlused pakuvad põnevust nii osavõtjaile kui publikule. Põhjapõdrakasvatuse ja esivanemate traditsioone järgivate saamide juures esineb Lovozero laulu- ja tantsuansambel.

Veljo Tormise "Isurimaa eepos " sisaldab eepilisi ja lüürilisi rahvalaule läänemeresoomlaste ühises igivanas runolauluvormis. Runolaulule omaseid stiilitunnuseid ja esitustavasid on siinsetes töötlustes säilitatud ja esile toodud. Tõlgitud lugeja partii võimaldab teost esitada algkeeles - isuri keele soikala murdes. Kooriteose esitab Riikliku Filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel.

Lavakunstikateedri XI lennu kolm nädalat kestnud hobuste ja vankritega ringreis 1982. aasta suvel mööda Kesk- ja Lõuna-Eestit. Vana rändteatri stiilis retkel etendati omaloomingulist varieteeparoodiat ning nähti ja kuuldi mõndagi mõtlemapanevat. Režissöör Heini Drui, operaator Edvard Oja, kunstnik Raul Tammet.

Eesti NSV eriturismigrupp NSV Liidu kultuuripäevadel Jaapanis. Grupi koosseisus Anu Kaal, RAM 3, Kreuksi-nimelise Kultuuripalee rahvatantsuansambel Sõprus. Võõramaa eksootika kõrval köidab eestlaste meeli turumajandusliku ühiskonna igapäevaelu. Reisimuljed jõuavad vaatajani filmi autori Lembit Heinmaa ja orientalist Agu Sisaski vahendusel.

1976.aastal jäädvustatud mansi rahvalaulikute Grigori ja Pjotr Sainahhovi, sölkupi lauliku Mihhail Irikovi ja keti pillimehe Ivan Tõganovi lühikontsert.

Ülesvõtted üleliiduliselt folkloristikakonverentsilt Tallinnas ja soome-ugri rahvamuusika salvestustelt stuudios. Filmile annab erilise tooni teravalt väljendatud autorihoiak.

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.

Unustades hetkeks aja, siirdume mõttes sajandite taha, keskaegsesse Tallinna, kus kõlasid rändmuusikute viisid. Ansambel Hortus Musicus mängib 12.-14. sajandi muusikat.

Paljude rahvaste folklooris on legend, kus räägitakse, et hülged pole loomad, vaid inimesed. See olevat vaarao sõjavägi, kes uppus Punases meres ja on sealt laia ilma rännanud. Läänemerel on hülgeid kütitud aegade härmarusest saati. Filmis on Kihnu meeste hülgejaht Riia lahe jääväljadel, mis on muutunud üsna harukordseks. Sajandite jooksul üha täiustatud jahipidamisviiside ees on hülged peaaegu kaitsetud, kasvab merereostus. Hüljeste kaitsmisest ei piisa vaid ühe riigi jõupingutustest, on vaja rahvusvahelist koostööd. Autor Mark Soosaar.