Otsingutulemused

Viljar Ansko põhitöö on ravida töötuid, kodutuid, kõiki neid, kel puudub ravikindlustus. Ise nimetab ta ennast ravikindlustamata isikute kliinilise vastuvõtu arstiks. Ehk lühidalt vaestearstiks. Nooruses unistas ta õpingutest kunstiinstituudis, ent missioonitundest, soovist inimesi aidata läks õppima arstiks. Millised on nüüd selle ennastsalgavat tööd tegeva mehe unistused?

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.

Urmas Alenderit (22. november 1953 – 28. september 1994) võib pidada meie rockmuusika piirikiviks, ajamärgiks ja kultuurisümboliks. Ta sai tuntuks rockansambli Ruja omapärase solisti ja heliloojana. Sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender jt, avalikkuse ette jõuavad esmakordselt mitmed unikaalsed kaadrid. Film jutustab Urmas Alenderi loo algusest lõpuni.

Portreefilm helilooja Arvo Pärdist sisaldab hetki tema elust ja loomingust, mis filmiprelüüdidena moodustavad koos heliseva maestro-nimelise fuuga. Huvitava kompositsiooniga filmimosaiigis näeb heliloojat tema teoste proovides, interpreetidega suhtlemas, esiettekannetel, seminaridel ja kohtumistel ning kuuleb tema mõtteid muusikast, mälestusi, paeluvaid lugusid lapsepõlvest ja teoste katkendeid. Paatosevaba film avab nüüdisaja ühe hingeliselt intensiivsema helilooja siseilma ja muusikalist mõtlemist, kutsudes vaatajat tunnetama seda maailma, milles elab ja loob Arvo Pärt.

Kroonika- ja dokumentaalfilmide operaator Semjon Školnikov (s 1918), alustas filmimist rindeoperaatorina ja 1948. aastast asus tööle Eestisse Tallinna Kinostuudiosse (hilisem Tallinnfilm). Ta oli 377 kinoringvaate Nõukogude Eesti valmimise juures, režisöörina on ta teinud ka 60 dokumnetaalfilmi. Semjon Školnikovi meenutuste vahele on pikitud rohkelt arhiivikaadreid, mis annavad pildi operaatorist endast kui ka nõukogude ajastust, mida ta filmis.

Lembit Sarapuu on kunstnik, kes loob müüte, ise seejuures üha enam oma looduga samastudes – müüdiks muutudes. Nii isikuna kui ka kunstnikuna on Sarapuu erand, mis vaevu mahub tavaliste reeglite alla. Mis teiste puhul oleks originaalitsemine, kukub temal välja endastmõistetavalt. Nimetagem seda veidruseks või omapäraseks andeks – õige on nii see kui teine.

Dokumentaalfilm linna puitarhitektuurist ja selle säilitamise võimalikkusest kaasaegse elukeskkonnana Balti- ja Põhjamaade näitel. Jälgitakse Tallinnas, Kalamajas Väike-Patarei 3 asuva vana puitmaja renoveerimistöid ühe aasta jooksul kuni selle lõpliku taastamiseni, mil sellest on saanud kaasaegne elumaja. Oma arvamusi ja seisukohti sellise puitlinnaosa perspektiivikusest tulevikus jagavad asjatundjad ja tavakodanikud Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist jm. Olulise teemana tõuseb esile aastakümneid teisejärguliseks peetud puitarhitektuuri rehabiliteerimine ja renoveerimine.

Teine Vene-Tšetšeeni sõda. Vene vägede massiivne pealetung aastal 2000 on hävitanud 90% tšetšeeni asulaist. Tšetšeeni poisid Abdul ja Nazarbek on sõjapõgenikena jõudnud Duisi pagulaslaagrisse Gruusias. Poiste jaoks on tšetšeeni suurim kangelane nende hukkunud president Džohhar Dudajev. Nad on täis võitlusvaimu ja valmis võitlema Venemaa vastu kasvõi kinžalliga. Pole kahtlust, et tulevikus haaravad nad relvad ja asuvad oma vanemate vendade kõrval sõdima Tšetšeenia iseseisvuse eest. Väikeste tšetšeeni sõjapõgenike sõjamälestused, igapäevaelu ja tulevikulootused.