Otsingutulemused

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

USA California osariigi Piedmonti 39-liikmeline tunnustatud noortekoor koos dirigent Robert Gearyga saabub 2009. aasta üldlaulupeole Tallinnasse ETV tütarlastekoori dirigendi Aarne Saluveeri kutsel. Eestlasi ja laulupidu peegeldatakse California noortekoori, kahe dirigendi ja sõbra pilgu läbi. Kaadrid eesti ja ameerika noorte koorilauljate omavahelisest suhtlemisest ja laulupeost vahelduvad muusikute ja muusikaajaloolaste kommentaaridega, mis tutvustavad laulupidude ajalugu 1869. aastast tänapäevani. Hoolikalt valitud arhiivimaterjalid annavad filmile ajaloolise konteksti ja värvingu.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Kihnu saarel hakkab toimuma suurüritus, kolmepäevane ehe kihnu pulmapidu. Meelis Leas on käinud kosjas Raili Oadil ja juulis 2007 saab neist seaduslik abielupaar. Esimesel päeval, reedel registreeritakse pruutpaar Pärnu perekonnaseisuametis. Sealt edasi sõidetakse paatidega Kihnu, kus sadamas on just abiellunud noori vastu võtmas pea kogu saarerahvas. Edasi minnakse pruudi sugulastega nooriku ja peigmehe sugulastega peiu koju. Peale pulmaliste kaasatoodud söögi nautimist on aeg minna kirikusse, kus laulatusel teenivad metropoliit Stefanus ja Kihnu koguduse õpetaja Viktor Ivask. Pidu kõigi traditsiooniliste pulmakommetega kestab kolm päeva.

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.

Kuidas elavad setud ühiseuroopa idapiiril, mis jagab tinglikult kaheks ortodokse ida ja katolik-luterliku lääne, lõigates samas traataia ja kontrollpunktidega pooleks rahva põlise maa, kus aastasadade jooksul on setud elanud. Setud said ametlikult rahvaks alles 19. sajandi keskpaiku. Setudel pole kirjakeelt, rahva ajalugu kannab suuline mälu. Kas ka niisugusel mälul on oma piir? Kui kaua tahavad mäletada setude praegused lapsed ja tulevased põlved? Piir, millest jutustab film, ei ole ainult geopoliitiline jõujoon. Seda vaadeldakse kui kahe erineva maailmakäsituse vahelist “kontroll-joont”, mis samaaegselt ühendab ja lahutab sealseid rahvaid.

Rahvamuusika uurija ja folklorist Igor Tõnurist räägib oma uurimistegevusest. Teda iseloomustavad Ingrid Rüütel, Anne Ojalo, Aivar Jürgenson jt. Igor Tõnuristi laialdased teadmised rahvapillimuusika, rahvalaulu ja rahvatantsu alal on aukartustäratavad. Erilisel kohal tema uurimuste juures on rahvarõivad ja nende kandmistraditsioonid. Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on tema elutöö.

Portreefilmis luuletaja Kalju Lepikust liigutakse ajas ja ruumis tema lapsepõlve- ja noorusradadel Koerus ja Tartus, kõneletakse pikkadest pagulasaastatest Rootsis ja tagasiteest kodumaale. Kalju Lepiku luulet loevad autor ja Anu Lamp.

Film kõneleb meie sinimustvalge ajaloost sajandi tormituultes. 1884. aasta juunis Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lippu õnnistades ütles Valga kirikuõpetaja Rudolf Kallas: "Millal me hoiame lippu käes ja kõrgel? Eks siis, kui me tõotuse täidame. Seda aidaku meeles pidada lipu sinine taevavärv. Nagu must süsi annab heledat tuld, nõnda musta kuue ja musta mulla all kandkem taevalise armastuse tuld südames - sellest saame valgust eluteele ja elutööle. " Eesti rahvuslipu ajaloost räägivad Vabadussõja veteran Paul Porre, talupidaja Kusta Veskila, ehitusinsener Tõnis Jõgiaas, teadur Georg-Ilmar Madisson, veterinaar Paul Tagel, ajaloolane Artur Taska ja kirjanik Jaan Kross.

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.