Otsingutulemused

Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.

Euroopa kuultuuripealinna tiitel kuulus 2011. aastal Tallinnale. Korraldustoimkonna ees terendas võimalus muuta ja avardada Tallinna linnaruumi. Kuidas avalikku ruumi huvitavamalt kasutada ja juurde vallutada? Mismoodi Tallinn mere äärde saada? Kuidas vähesega palju teha? Kes julgeb oma väljaütlemistega soojast toast ja kesklinnast välja minna? Film puudutab kultuuriaasta sündmusi, mis püüdsid nendele küsimustele vastused leida: LIFT11 installatsioonid linnaruumis, NO99 Põhuteater, Kultuurikilomeeter ja Kultuurikatel, Geriljakino, Kunstibuss, korterinäitused ja kontserdid agulites ning „mägedel“.

Mänguline fantaasiajutustus Tallinnast läbi siinsete elanike lugude. Kokku saavad elavate ja surnute lood, mälestused ja linnalegendid, lapsed ja luukered. Pealtnäha erinevaid lugusid seob pea poole tuhande aasta vanune Tallinna legend. 1535. aastal hukati Tallinnas talupoeg Mattise tapnud mõisnik Johann von Üxküll. 12 nüüdset tallinlast rekonstrueerivad kaamerate ees selle vana loo – loo õigusest ja võrdsusest.

Dokumentaalfilm uurib kunagises idablokis ja ka Eestis leviva nõukanostalgia põhjusi. Optimistlikke filmikaadreid elust Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kommenteerivad kunagised vabadusvõitlejad Lagle Parek, Tiit Madisson ja Tunne Kelam, analüüsides kriitiliselt nii tollaseid kui praeguseid ideoloogilisi klišeesid.

Ühe puhtatõulise koera eest hoolitsemine, tema ülalpidamine ja temaga tegelemine nõuab tohutut energiat, pühendumust ning on ka väga kulukas. Koertele pühendunud inimesed soovivad, et nende parimad sõbrad oleksid kõige tublimad ja ilusamad. Kõiki pingutusi pühitseb saabuv koertenäitus – seal otsustatakse, kes on võitja ja läheb koju medaliga.

Urmas Alenderit (22. november 1953 – 28. september 1994) võib pidada meie rockmuusika piirikiviks, ajamärgiks ja kultuurisümboliks. Ta sai tuntuks rockansambli Ruja omapärase solisti ja heliloojana. Sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender jt, avalikkuse ette jõuavad esmakordselt mitmed unikaalsed kaadrid. Film jutustab Urmas Alenderi loo algusest lõpuni.

Tragikoomilise alatooniga dokumentaalfilm XXIII laulupeo tule teekonnast 1999. aastal Tartust läbi Kesk-Eesti, Ida- ja Lääne-Virumaa Tallinna. Sündmus ise on omamoodi veider, kuid suurejooneline. Rongkäigus liiguvad hobuvankrid ja bussid, rekkad tagavarahobustega, kiirabi ja politsei. Osalejaid on saja ringis, nende hulgas laulumehed, reporterid ja televisioon. Tulevanker läbib ligi neljakümmet küla ja linna. Jälgitakse mitte ainult sündmust, vaid ka seda tahku meie elust, mis jääb peateedest kõrvale. Kümme päeva kestva teekonna jooksul saab vaataja hea läbilõike Eesti maaelust ja inimestest 20. sajandi viimasel suvel.

"Laulusillad" on koorilauluolümpia sarnane üritus, mis tõi juulis 1991. aastal Tallinnasse kokku lauljad ja muusikud idast ning läänest. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud poliitikud, majandusinimesed ja kultuuritegelased. Režissöörid Toomas Lepp ja Jüri Tallinn.

Film kõneleb meie sinimustvalge ajaloost sajandi tormituultes. 1884. aasta juunis Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lippu õnnistades ütles Valga kirikuõpetaja Rudolf Kallas: "Millal me hoiame lippu käes ja kõrgel? Eks siis, kui me tõotuse täidame. Seda aidaku meeles pidada lipu sinine taevavärv. Nagu must süsi annab heledat tuld, nõnda musta kuue ja musta mulla all kandkem taevalise armastuse tuld südames - sellest saame valgust eluteele ja elutööle. " Eesti rahvuslipu ajaloost räägivad Vabadussõja veteran Paul Porre, talupidaja Kusta Veskila, ehitusinsener Tõnis Jõgiaas, teadur Georg-Ilmar Madisson, veterinaar Paul Tagel, ajaloolane Artur Taska ja kirjanik Jaan Kross.

Albert Kerson elab Suurbritannias Cornwallis, ta ei ole Eestis käinud 46 aastat. Koos teiste väliseestlastega külastab ta 1990 aastal Eestimaal.