Otsingutulemused

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Magnus kasvab katkises peres, kus lastest eriti ei hoolita, ja mängib surmaga juhul-kui-mänge. Vanemate jutust on ta teada saanud, et oma kopsuhaigusega ei ela ta kuigi kaua. Noorukina on haigus küll välja ravitud, kuid ängistus on süvenenud. Magnus ei näe elul mõtet ega endal tulevikku. Isa, kes on oma raha teeninud valgustkartva äriga, loodab pojas elutahet äratada samade naudingutega, millega ta ise on harjunud. Magnus lähebki isa juurde, kuid tema loodab midagi muud.

Edule orienteeritud ühiskonna halastamatus olelusvõitluses otsivad kohta kolm erineva sotsiaalse tausta ja maailmavaatega meest: anarhistlik luuser Georg, keskealine intellektuaal Peeter ja noor yuppie Arto. Kui pilvevaatleja Georg pole veel leidnud kohta elus, siis vabamees Peeter on selle kaotanud ning neist kahest on saanud "lootusetud luuserid“. Arto elu on seevastu täis väljakutseid ja õnnestumisi. Mehed üritavad sõnastada oma arusaamu elust, tööst, eneseteostusest, vabadusest. Need on igavikulised küsimused, millele vastamine nõuab julgust ja enesepaljastust.

Anonüümsetest laimukirjadest kõnelevad ajalehe Rahva Hääl kirjade osakonna juhataja Adolf Kuusk, Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratooriumi direktori asetäitja teaduse alal Eda Murak, miilitsa- ja prokuratuuritöötajad. Kaamera ees ka anonüümkirjade kirjutajad.

Filmi teema on võetud elust enesest ja peategelased vanemliku hoolitsuseta ja hüljatud lapsed, algul miilitsa lastetoas, siis lastekodus, internaatkoolis või halvemal juhul juba noortekoloonias. Erinevas vanuses lapsed räägivad oma raskest elust. Intervjuud lastega on ehedad ja siirad.