Otsingutulemused

Jahipüssid ja -koerad, metsas varitsemine, saagijagamine – igaüks teab, et see on meeste pärusmaa. Kuid naised suudavad ümber lükata ka kõige kivinenumad eelarvamused. Jahitraditsioonidega pere vanim tütar Merle otsustabki kevadel 2011 osaleda koolitusel, et saada esmaklassiliseks jahimeheks ja minna sügisel kord aastas toimuvale suurele jahile, millest võtavad osa ainult naised.

Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel. Regilaulu olemuse üle arutlevad Veljo Tormis, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Jaak Johanson, Jaan Kaplinski, Lea Tormis, Mikk Sarv, Urve Lippus, Jane Priks, Märt-Matis Lill jpt.

Iidsetest aegadest on inimesed ihu- ja hingehädade ravimiseks kasutanud taimi. Nende hulgas on nii kõrgusse pürgivaid puuhiiglasi kui maadligi rohuraasukesi. Otsime neid päikeseliselt niidult, rannalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, ürgmetsa hämarusest. Hästi lähedalt vaadates avaneb taimede ja loomsete eluvormide side ja vastastikune sõltuvus, selle mõju elu kui terviku olemasolule ja looduse hunnitu ilu. Teejuhiks on Tartu Ülikooli farmakognoosiadotsent Ain Raal.

Lugu kahest vennast, 9-aastasest Samulist ja 5-aastasest Siimust ning 21 745 mesilasest. Mesilastest vaimustunud Samulil tekib mõte hakata maal vanavanemate juures mesilasi pidama. Kevadeks on linnapoiss raamatutest ja internetist piisavalt teadmisi kogunud ning kahe taru omanikuks saanud. Suvevaheajal vanavanemate juures algab tõsine mesinikuelu. Onu Helmuti abiga saadakse tarudesse mesilased ja suvelõpul kätte ka esimene oma mesi. Samuli asjatundlike toimetuste ja väikevenna mõtiskluste vahele näeb suvist loodust, kus loomulikult on peategelasteks õielt õiele lendavad töökad mesilased.

Luutsniku külas Haanjamaal elab mees nimega Heino Hunt. Elab üksi keset laant, iidse Liivimaa südames, libahuntide kodumaal. Luutsniku küla inimesed on endiselt libahundiusku, nad hoiatavad külasse sattunud võõraid Heinoga kaupa ja koostööd tegemast, sest tal olevat vigurid sees. Temaga seostatakse nii mitmeidki mõistatuslikke kriminaalseid juhtumeid. Mõned suhtuvad Heinosse vaenulikult, mõned kartlikult, mõne jaoks on ta lihtsalt naaber. Ühte teatakse Luutsniku külas kindlalt – Heino käivat libahundiks. Heino ise, kaval helk silmanurgas, ei kinnita asjalugu ega lükka ka ümber.

Kunstimetseeni kalduvustega Leigo talu peremehe Tõnu Tamme tegevust kauni järvemaastiku kujundamisel ja 2001. aasta suvekontserdite ettevalmistamisel on jälgitud ligi kahe aasta jooksul. Lakooniline, nappide detailidega loodud portree väliselt lihtsakoelisest ettevõtjast, kes teostab oma mastaapseid visioone paari mehe ja ekskavaatori jõul, ise täie jõuga kaasa rassides. Tamme unistus on viia kokku loodus ja muusika. Mehe eestlaslik jonn ja püsivus viib sihile. 2001. aasta suvekontserdid panid alguse suurejooneliste unistuste täitumisele: juba mõne aastaga kujunes Leigost hinnatud suvine kontserdi- ja teatrietenduste toimumispaik.

Aleksei Lotmani mõtted inimese ja looduse suhetest läbi aegade.

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.

Selle filmi peakangelane on Euraasia üks harvaesinevam kaslastest kiskjaid – ilves. Vaataja ees avanevad ilveste argipäeva askeldused, jahipidamine ja selle kombed ning kevad-talvised lembemängud. Saab kaasa elada vabas looduses tegutsevate ilveste seiklustele ja kaasa tunda vangistusse sattunud kiskja elule.

Film viiekümne aasta vanusest Tallinna Loomaaiast. Huvitav tekkelugu, kujunemine läbi aegade. Vaatamata keerulisele olevikule elab Loomaaed oma tavapärast elu. Aimu antakse ka tuleviku väljavaadetest, eeskujuks Berliini loomaaed.