Otsingutulemused

Dokumentaalfilmi märksõnaks on intiimsus, mille loob kunstniku tütar oma isa viimaseid päevi jälgides ning mis iseloomustab kunstniku ja õppejõuna töötanud mehe meenutusi, mõttekatkeid ja tundeid, mis on elu lõpus sõelale jäänud.

Filmimise ajal 85-aastane akadeemilise koolitusega kunstnik Ants Viidalepp (1921 - 2012) on nooremale kultuuripublikule tuntud eelkõige oma meenutusraamatute kaudu. Näitusel “Viiskümmend Viidaleppa” Viinistu Kunstimuuseumis 2006. aasta kevadel on väljas tema rahvalikult grotesksed, väikeseformaadilised õlimaalid – siin arenevad koomiksitaoliselt naljalood, kus tegelastel seljas läinud sajandi algusaegade pidurõivad, nägudel lihtsameelsed naeratused ja igal pildil oma veider väike olmeline faabula nagu härra Viidalepa lõpmatutel meenutuslugudelgi, mida ta oma piltide juures pajatab.