Otsingutulemused

Artur Talvik ja Peeter Vihma otsivad vastust küsimusele, kas Eestis on tõeline kodanikuühiskond võimalik ja mis juhtub maailmas pärast sügavas kriisis oleva esindusdemokraatia lõppu. Kahe aasta jooksul jälgitakse kolme Eesti kogukonda – Pühajärvel, Tuhalas ja Eesti Internetikogukonda – ning nende püüdlusi võidelda oma õiguste eest poliitilise ja majandusliku eliidiga ehk müüriga nagu seda filmis nimetatakse. Võitlus Pühajärve põhikooli, Tuhala nõiakaevu ja internetivabaduse eest. Occupy Wall Street, Piraadiparteid ja rohujuuretasandi liikumine Islandil. Kõik on omavahel seotud.

Kuldlõikelises ideaalmaailmas, otsekui Th. Moruse päikeselinnas, toimetavad antiikjumalate sarnased olevused – atleedid. Kogu ühiskond koosneb noortest, tervetest ja tugevatest. Isegi nende liikumine on väljapeetult graatsiline, isegi koreograafiline. Siin ei ole kohta vanadele, väetitele ja hälvikutele. See on allegooria utoopiamaailmast, kus raske füüsiline töö on asendunud raske füüsilise treeninguga, mis külgneva lisaväärtusena toodab täiuslikku ilu. Kogu see jõu ja ilu sümbioos produtseerib või interpreteerib pelgalt nn ametlikku meinstriimi. Siin ei ole kohta loovusel või ükskõik millel, millest võiks oodata hälbimist ametlikest standarditest.

Valimiskampaania ajal läheb ühe Eesti poliitiku kodusel peol kaduma suur summa raha. Loosse on segatud mõned peokülalised, kel on tõsiseid rahaprobleeme ja kes püüavad hakkama saada minevikus tehtud vigadega. Enesekindel poliitik aga ei pöördu kummalisel kombel politsei poole, vaid asub oma õigust nõudma jõuga.

Neurootilise linnatempoga kaasa minnes on parkimiskontrolör kaotanud igasuguse inimlikkuse. Keskealine vanapoiss ei halasta vanuritele ega noortele emadele. Pedantne kontrolör tahab valitseda tervet linna. Kirglikult laksatab ta trahvikviitungid autoklaasile. Kontrolörile jääb aga ikka ja jälle, justkui juhuslikult ette üks veoauto. Millest sünnib üks omamoodi kirg.

2004. aasta sensiatsioonilisim eesti film, satiiriline dokumentaalfilm räägib nn uuest poliitikast, mis kasutab ära rahva ihalust raudse rusika järele. Skandaalne meediaüksus Esto TV rajab profašistliku jäägripataljoni, mis hakkab rakendama valitsuspartei Res Publica loosungit "Vali Kord!". Oma missioonil väisavad šokireporterid Ken ja Tolk Eesti ja Euroopa Liidu võimukeskusi, hoiavad silma peal peaminister Juhan Partsi tegemistel, paljastavad vandenõusid ja likvideerivad inimrämpsu nii Eesti kui Euroopa tänavatelt. Nagu habemenuga silmamunasse, tungib Esto TV Eesti ühiskonna varjatud kihtidesse, et ilmsiks tuua meie ksenofoobia, rassism ja sallimatus.

Mis juhtub inimesega, kes jääb liiga kauaks üksi elama? Mis juhtub tema peas ja elus, kui ta andub ainult ühele ooperiaariale, alkoholile ja pabernukkudega mängimisele? Kui tema öisesse melo-orgiasse kistakse juhuslik võõras ja kohtuvad kaks erinevat maailma, väljub olukord kontrolli alt.

1939. aastal on Eestis taas kord vastamisi baltisaksa parun Preimann ja põline eestlane Leppikson. Selles mängus virguvad kurjad jõud - nõukogude vastuluure ja fašistliku Saksamaa diplomaatia, sundunenäod ja must maagia, satanistid ja reeturid. Neile vastandub poolatarist kirjaniku Joanna ja eestlasest detektiivi Gunnari vaprus ja armastus. Kas nad suudavad ära hoida maagilist ohvrirituaali, mis kutsub välja Saatana, ja kas sellest piisab, et päästa Euroopa poliitilise tehingu - Molotovi-Ribbentropi pakti - küüsist?

Kohalik diktaator - nukujuht marionetiteatris, kes surub maha igasuguse vaba tahte avalduse oma näitlejatel ja terroriseerib publikut, on ise samuti ainult marionett võimsamate ja anonüümseks jäävate jõudude käes.

Prantsuse lendur Traven leiab 1950ndate aastate alguses ühe sõjalise operatsiooni käigus Indo-Hiinas budistlikust templist kalliskividega kaetud laeka ja viib selle Euroopasse kaasa. Kolmkümmend aastat hiljem tuleb ta koos poola orientalisti Jan Tarnasiga ekspeditsioonile Tuhande Mao orgu, kuhu juhatab laekast leitud kaart. Džunglis saadab neid veetlev Christine, ajakirjanik, kellel on ohtlikke sidemeid. Peatselt on nende kannul mustad jõud ja tigedad maod.

Eesti kirjandusklassiku Juhan Smuuli näidendi ,,Lea” alusel valminud filmi tegevus toimub 1941. aasta suvest talveni Saaremaa rannakülas. Saaremaa rannakülas kinnitab kanda nõukogude võim. Kaunis ja elurõõmus neiu Lea on tulvil õnnelootusi. Ootamatult seisab ta aga ummikseisus, millest leiab pääsu jumala poole pöördumises. Sõda ja Saksa okupatsioon toob kaasa ärevad ajad. Lea, kes arvab end olevat leidnud hingerahu, seisab taas valikute ees. Alanud sõja ärevatel aegadel tuleb valida, kelle poole hoida ja mida uskuda.