Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (24)

Julgi vägi

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Liivo Niglas

Liivo Niglase portree noorest liivlannast Julgī Staltest, kes liivikeelseid laule esitades seda kultuuuri edasi kannab.

Eesti keele üht lähemat sugulast - liivi keelt suudab tänapäeval kõneleda ehk paarkümmend inimest. Aga inimesi, kes liivi keeles laulda oskavad, on palju rohkem ja neid tuleb üha juurde. Kas rahvus elab, kui selle keeles veel lauldakse? Kas liivlased saavad oma iseolemise läbi laulmise elus hoida, ennast rahvusena ehk taasluuagi? Jälgitakse noore liivi laulja Julgī Stalte elu mitmete keelte ja kultuuride kokkupuuteväljas. End liivlasena identifitseerinud, on Lätis sündinud Stalte võtnud kohuseks omal moel, lauldes väikese rahvakillu eest seista.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe näoga saar

2005 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Kerttu Soans

Juba teist talve elab Vormsi saarel Tanja, kes avab igal hommikul külapoe ukse, olgu talv või või suvi, olgu külalisi üks või mitusada.

Vormsi saar elab oma seaduste järgi. Suvel keeb ja möllab, talvel on peaaegu välja surnud. Külapoe müüja Tanja tuli saarele paar aastat tagasi. Nad elavad laevakokast abikaasa Erviniga Rumpo külas, päris mere ääres. Pood on saare keskpunkt nii talvel kui suvel ja igal hommikul kell kaheksa avab Tanja külapoe aknaluugid ja keerab lahti ukse: kas täna üldse keegi tuleb või on tulijaid mitusada?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kas parimast piisab?

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Marek Miil

Pilk tippspordi telgitagustesse heidab judoka Aleksei Budõlini jälgedes valgust sellega kaasneva elu varjatud külgedele.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel Eestit esindanud parimas füüsilises vormis, meedia ja spordisõprade poolt medalit tooma saadetud judoka Aleksei Budõlin põrus täielikult. Sportlane ise, treener, kaasvõistleja, abikaasa, arst-kiropraktik, mentor ja nõid püüavad leida läbipõlemise põhjust oludes, kus näiliselt igaüks andis parima. Kaasatud abijõud on aga nii erinevad, et ei saagi moodustada spordimeest toetavat tervikut. Fookus hajub, pind kaob jalge alt tühjusesse. Loomult elujaatav Aleksei võtab elule uue sihi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kursi koolkond

2005 | Dokumentaalfilmid, Vaatefilm | Režissöör: Rein Raamat, Peeter Brambat

Dokumentaalfilm omanäolisest kunstnike ühendusest, 1988. aastal Tartus asutatud Kursi koolkonnast.

Tartus 1988. aastal asutatud Kursi koolkonna teeb eriliseks see, et ta polegi kunstikoolkond vanas mõistes, pigem on see sõpruskond ja vähem mingit konkreetset stiili või ideoloogiat ühendav liikumine. Vaatamata sellele on seltskond püsinud koos ja igal aastal esinenud vähemalt ühe ühisnäitusega. Film keskendub rühmituse kunstnike erinevate loomekreedode tutvustamisele: Ilmar Kruusamäe, Andrus Kasemaa, Peeter Allik, Albert Gulk, Priit Pangsepp, Imat Suumann, Marko Mäetamm, Reiu Tüür.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Libahundi needus

2005 | Täispikk mängufilm, Mängufilmid | Režissöör: Rainer Sarnet

Rainer Sarneti esimene täispikk mängufilm August Kitzbergi “Libahundi” lavastamisest Vanemuises läbi 20. sajandi.

Noor Vanemuise näitlejanna Liina hakkab mängima Tiinat August Kitzbergi “Libahundi” uues postmodernistlikus lavastuses. Kuid teatris kummitab, proovidel lasub needus, mänguverest saab päris veri... Lavastus ei sünni enne, kui pole lahendatud mõrvamüsteerium, mis viib Liina tagasi eelmise sajandi teatrilegendide ja -intriigide juurde. Film valmis eesti kutselise teatri sajandaks sünniaastaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Nagu ikka

TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö (BA)

2005 | Tudengifilmid, Harjutusfilm (lavastuslik) | Režissöör: Ekke Vasli

Filmiüliõpilase Ekke Vasli tummfilmi maneeridega katsetav lühimängufilm mehest ja naisest, nende lusikast ja kaelkirjakust.

Kruusi tilgub vett, siis segab seal lusikas mingit ollust, lõpuks näidatakse ka kaht inimest, keda segab lakke poodud kaelkirjakunukk. Filmitav koht on värelevalt suundvalgustatud, inimesed ei saa rahu ja viimaks tungibki kaelkirjak juba aknast tuppa. Lõpuks lendab kaelkirjak lõbusalt laperdades kosmoseruumi, kuhu talle järgneb ergult kiirgav päikesepall, mille ümber kõik planeedid keerlema hakkavad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Nagu noor jumal

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Olev Remsu

Tõsielufilm Aimur Sääritsast, kes on lasteaiakasvataja, sumotreener, medalisepp ja nelja lapse isa.

Uus aeg loob uued soorollid. Aimur Säärits on üks kolmest Eestimaa meessoost lasteaiakasvatajast ja nelja lapse isa, lisaks sellele medalisepp, Saksa kõuriku koolitaja ning Jõgeva kuulus sumotreener. Helge portreefilm näitab "onu Aimuri" agripäeva hommikust õhtuni, võimlemistunde ja spordipäeva lasteaias, medalite meisterdamist oma firmas, maadlustreeninguid ja võistlust spordihoones. Isadepäevaga alanud film lõppeb emadepäevaga, mil Aimuri abikaasa Ave kutsutakse presidendi vastuvõtule koos teiste tublide eesti emadega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Punk ja perekond

2005 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Kaspar Kaljas

Eesti punkroki pioneeride Anu ja Tõnu Trubetsky 15-aastane tütar Reginleif räägib oma vanematest ja pungist.

Reginleif on intelligentne teismeline tütarlaps, kelle vanemad on juba aastaid lahus elanud. Ta vanemad ei ole just kõige tavalisemad inimesed, mõlemad on eesti punkroki pioneerid 1980ndaist: Anu ja Tõnu Trubetsky. Kahe kodu vahel liikudes ja palju üksi olles on Reginleifist saanud tugeva ja terve eneseteadvusega noor neiu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pöörane päev

2005 | Harrastusfilmid | Režissöör:

Kutsumata külalised abielulahutusetseremoonial.
Rahvuslik sport

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Madli Lääne

Eesti populaarseim suhtlusvõrgustik internetis aastal 2005 on rate.ee, kuhu on oma foto teistele hindamiseks üles riputanud 270 tuhat inimest.

Aastaks 2005 on kaks ja pool aastat toiminud portaalist rate.ee saanud Eesti populaarseim internetilehekülg, mis on seljatanud igasugused info- või otsinguportaalid. Päevas tehakse rate.ee koduleheküljel keskmiselt 9 ja pool miljonit klikki. Vastupidiselt tagasihoidliku eestlase müüdile on kodulehe sadade tuhandete kasutajate skaala hämmastavalt lai, alates äsja kirjutama õppinud poisikestest kuni kõrges eas daamideni. Mis on rate.ee suure menu põhjused ja mida selline hullus endaga kaasa võib tuua? Rate.ee kasutuajate hulgast on üles leitud mõned värvikad kujud, just noored, kelle kõigi saatust see maagiline netiaadress on kujundanud.
Peida sünopsis Ava sünopsis