Otsingutulemused

Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva tähistamine 1986.aasta veebruaris-märtsis Tallinnas, Tartus, Ahjal, Moskvas ja Helsingis. Teaduslik konverents Keele ja Kirjanduse Instituudis, mälestuskivide avamised, pidulikud õhtud ja aktused, näituste avamised, Tuglase juubeliga seotud üritused Helsingis. Kõneleb Loomingu peatoimetaja Kalle Kurg.

Artistliku natuuriga kirjanik ja kirjandusteadlane Valmar Adams (1899 -1993) on täitnud väga olulist osa vene kirjanduse ja kultuuri vahendajana, töötades Tartu Ülikoolis vene keele ja kirjanduse õppetoolis vaheaegadega 1931 – 1974. Esimesed vene- ja saksakeelsed luuletused ilmusid trükis juba alates 1915. aastast, samuti oli Adams Tartus ilmunud venekeelse almanahhi "Via Sacra" kaasautor. Esimesed eestikeelsed luuletused ilmusid 1920. aastatel, mil tal oli oluline roll eesti ja Tartu kirjanduselu elavdajana – tema temperamentne kirjanduslik tegevus põhjustas mitmeidki skandaale. 87-aastane härra Adamsiga vestlevad Trivimi Velliste, Rein Veidemann ja Linnar Priimägi.

Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeva tähistamiseks loodud film. Kingisseppa meenutavad kaasvõitlejad, parteiveteranid Hendrik Allik, Olga Lauristin, Alice Stein-Anvelt, Leonhard Tiitsen ja Alma Vaarmann.

Akadeemiku, mitme ülikooli audoktori, fennougristika Tartu koolkonna rajaja, professor Paul Ariste suhtlusmaailm. Vaatamata eale on ta endiselt aktiivne, sotsiaalselt äärmiselt avatud ja osavõtlik inimene.

Film Helsingi olümpiamängude kuldmedalivõitjast, kolmekordsest Euroopa meistrist ja neljateistkordsest NSV Liidu meistrist Johannes Kotkast. Tema maadlejateest kõnelevad kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu, kahekordne maailmameister August Englas, Melbourne`i olümpiamängude võitja Anatoli Parfjonov ja Johannes Kotkas ise.

Eestlaste väljarändamisest ülemöödunud sajandi viimase veerandi lõpul Kaukaasiasse, eesti külade Salme ja Sulev kujunemisest ning sealsete asukate järeltulijaist. Filmis on jäädvustatud kohalikku loodust, olustikku ning inimesi, paikkonna kolhoosi 55. aastapäeva pidustused.

Kolmekümneaastase tööstaažiga miilitsamajor Ants Tosin on viimased 15 aastat teeninud Aegviidu piirkonnainspektorina. Film kõneleb miilitsatöö argipäevast väikealevis andes poeetilise portree Ants Tosinast. Filmis on kasutatud Ants Tosina luuletusi.

Kümnevõistejate treener Fred Kudu meenutab oma tulekut sporti, Tartu Ülikooli kehakultuurikateedri moodustamist, Kääriku spordibaasi ehitamist, oma kasvandikke Heino Lippu, Rein Auna ja Nikolai Avilovit. Kõnelevad ka Arnold Green ja Müncheni olümpiavõitja Nikolai Avilov. Hetked 1984. aasta suvel toimunud mitmevõistlustelt.

Film tutvustab Eesti NSV Kunstnike Liidu esimehe, vabariigi rahvakunstniku ja Ülemnõukogu saadiku, NSVL Kunstnike Liidu juhatuse sekretäri Ilmar Torni elu ja loomingut. Oma monoloogides jutustab optimistliku kunstinägemuse ja elurõõmsa ellusuhtumisega kunstnik ka sellest, mis filmiautoritele andis võimaluse oma ekraaniteost esialgu nagu paradoksaalsena pealkirjastada.

1953. aastal lõpetas GITISe eesti stuudio 25 noort inimest. Õpiajal kirjutatud kirjade abil meenutavad oma tollaseid suhtumisi, meeleolusid, eluolu Vello Rummo, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Tõnis Kask, Ita Ever, Leili Bluumer, Aksel Orav ja Karin Garder. Filmis on kasutatud kroonikalõiku GITISlaste diplomietendusest ja 1983. aasta juubeliõhtult, stseene lavastustest, hetki lavastaja- ja õppejõutöös, filmivõtteplatsil, igavikuteele saatmisel.