Otsingutulemused

Filmi peategelaseks on Pirita poiss Priit Vesilind, kes kaheaastaselt jõudis perega USAsse ning praegu elab ning töötab ajakirjanikuna üle maailma tuntud ajakirjas National Geographic. Lihtsalt ja tagasihoidlikult jutustab Priit Vesilind oma elust ja perekonnna saatusest, tööst, mida ta teeb suure kirega ning mis on andnud talle võimalusi viibida maailma harukordseis paigus ning kohtuda inimestega, olgu ookeanisügavustes või müütiliste viikingite radadel. Eriline koht Priidu südames on olnud Eesti vabaduspüüdlustel, vabadusel, mis saabus Berliini müüri langemisega.

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.

Cognosce te ipsum! - Tunne iseennast, öeldi antiikajal. Mida me siis teame, kui mõne aasta pärast tunneme oma sadat tuhandet geeni? Jõuame me kunagi elu sügavaimate saladusteni? "Uurija tee on lõputu. Selles peitubki teaduse võlu!" ütleb professor Mart Saarma. See film on ühest Eesti nimekaimast elu-uurijast, molekulaarbioloog Mart Saarmast, kes juhib Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituuti.

Rein Raamatut (1931) võib õigusega pidada eesti joonisfilmi ja animatsioonikunsti suureks teerajajaks. 1970–71 külastas ta Moskvas Sojuzmultfilmis tulevaste kunstnike-multiplikaatorite kursuseid, kus tutvus joonisfilmi tehnoloogia, selle erinevate etappide ning režii- ja dramaturgiaküsimustega. 1971 rajas Rein Raamat Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eelkäija ja töötas selle juhina 1989. aastani. Filmide kaasloojaiks valis Raamat võimekamaid ja omanäolisemaid kunstnikke, heliloojaid ja operaatoreid, kellega koostöös sündisid joonisfilmid, mis on leidnud kõige laialdasemat tunnustust.

Portreteeritav on eesti motospordi hing ja grand old man Richard Laur, Kalevi suursõitude algataja, võidusõitja ja treener, kes on kogu oma teadliku elu pühendanud mootorrattaspordile. Fragmentaarne, kuid sisutihe ülevaade Richard Lauri titaanlikust tegevusest maalib pildi mehisest isiksusest, kes sillutas aastakümneid teed kuulsusrikkale Eesti (NSV) motospordile, mis mängis NSV Liidus avangardset rolli. Laur sõitis ise, organiseeris meeletult ja ta käe alt kasvasid sajad võidusõitjad. Eesti motospordis on kõik temaga seotud. Film on valminud TPÜ telerežii üliõpilaste Andrus Priki ja Andres Arro diplomitööna.

Hingeminev ja ülitugevat emotsionaalset laengut kandev film parimas loomeeas maailmakuulsast dirigendist Eri Klasist ja tema eluõhtusse jõudnud emast, pianistist ja klaveripedagoogist Anna Klasist. Lugu täis ilusat muusikat ja ema-poja liigutavaid suhteid. Kõigil tuleb kord aeg minna, ent siia maailma jäetud jäljed ei kustu iialgi lõplikult.

Eluloofilm kunagisest imelapsest, hilisemast maailmamainega viiulivirtuoosist Evi Liivakust (1924 – 1996) tutvustab andeka muusiku elu alates lapsepõlveaastatest Viljandis kuni elu viimaste hetkedeni New Yorgis. Filmi läbivat liini kannab lesestunud vanahärra Richard Anschuetz, Liivaku elukaaslane ja muusikapartner sõjajärgseist aastaist peale. Vanahärra imetluses, vaikmõtisklustes, möödunu eluolu ja vastastikuste suhete kirjeldustes on üllast väärikust, milles avaneb kahe inimese kiindumus teineteisesse ja oma kunsti.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.

Film kahekordsest olümpiavõitjast Erika Salumäest, filmituna läbi tema ettevalmistuse oma kolmandateks ja ühtlasi ka viimaseks jäänud Atlanta mängudeks. Võetakse kokku Salumäe senine sportlasetee ja kuuleme Erika hinnanguid tippspordile ning elule üldse.