Otsingutulemused

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

Poliitilised sündmused Eestis vene keelt kõnelevate inimeste osalusel. Nõukogudemeelse ja Eesti iseseisvuse vastase interliikumise eestvõttel toimusid Tallinnas Linnahalli juures rahvarohked miitingud, kus esinenud sõnavõtjate arvamusavaldused olid jõulised ja vaenulikud põlisrahva suhtes. Arhiivikaadrid Eesti okupeerimisest täiendavad protestivate inimeste meelsust.

Portreefilm Ljubov Hermannist, Miss Saaremaast 1931, kes tähistas 1988. aastal oma kaheksakümmendat juubelit. Tema meenutused pika elu keerdkäikudest põimuvad eesti rahva saatusega ja arhiivkaadritega Eestimaa pöördelistest ajaloosündmustest, täiendades teineteist. Ljuba meenutab ja kroonikakaadrid näitavad: Nõukogude baasid Eestis 1939, okupatsioon 1940, massimõrv Kuressaare linnas enne sakslaste tulekut 1941, sõjaaegne Kirovi vangla, sõjajärgne Livadia palee Krimmis. Vitaalsus, optimism ja kergelt irooniline suhtumine ümbritsevasse, aga ka iseendasse on aidanud Ljubal elus püsida.

Filmis vaadeldakse kahe erineva suhtumisega uustaluniku ettevõtmisi talude taasrajamisel.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Tundeline teekond ajas ja ruumis läbi Vanemuise teatriõhustiku hooajal 1986/87. Järjekorras 117. hooaeg algas nagu ikka teatrikülastajate konverentsiga, kus vaatajatega kõneleb ametist lahkuv teatri kunstiline juht Kaarel Ird. Mõni kuu hiljem saadetakse ta samast viimsele teekonnale. Teatri peanäitejuht Ago-Endrik Kerge kõneleb uuest olukorrast enese ja teatri jaoks. Katkendeid erinevatest proovidest ja lavastusest "Aeg tulla, aeg minna" Jaan Toominga ja Helje Soosaluga.

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Film on joomarluse vastu võitlemise ja alkoholisimiga seotud probleemidest. Käsitletakse alternatiivseid eluväärtusi, eluterve suhtumise ja harjumuste kujunemist. Vestlusringis Jaak Allik, Anti Liiv, Ülo Tuulik ja Vello Pohla.

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Psühholoog Tõnu Ots püüab leida vastuseid küsimustele, miks nõukogude inimesed üksikuks jäävad ja kuidas leida elukaaslast. Õiget vastust ta üles ei leiagi. Filmitegijad jälgivad kahe peategelase, maamees Arvo ja linnanaise Ülle elu ja tegemisi.