Otsingutulemused

Olav Roots sündis 1910 Tartumaal Udernas ja suri 1974 Bogotás Colombias. Tema elu hoidis koos muusika ja rebis tükkideks sõda ja vägivald, tema pöörane sajand. Nüüd otsivad oma juuri ja mõtet Olav Rootsi pojapojad Julian ja Nicholas Roots Miamist, kes pole oma vanaisa kunagi kohanud, ega ka näinud ka seda maad, mis vanaisa saatuse määras ja kus ta sündis – Eestit. Läbi muusika räägib meie film poistele nende vanaisa loo ja jõuab koos nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja selle maaailma kaugemadki paigad on omavahel seotud ja vastastikku vajalikud.

Hommikul läheb päästja Martin tööle. Just nii nagu ta on teinud seda viimased 6 aastat, kuid täna ei ole tavaline tööpäev. 37- aastane mees jääb riikliku kärpekava tõttu tööst ilma. Nii nagu ka tema kuus töökaaslast, sest Kolga-Jaani päästekomando suletakse. Päästekomando viimane vahetus ei ole just rõõmus, kuid Martin ei ole kaotanud oma huumorimeelt.

Mänguline fantaasiajutustus Tallinnast läbi siinsete elanike lugude. Kokku saavad elavate ja surnute lood, mälestused ja linnalegendid, lapsed ja luukered. Pealtnäha erinevaid lugusid seob pea poole tuhande aasta vanune Tallinna legend. 1535. aastal hukati Tallinnas talupoeg Mattise tapnud mõisnik Johann von Üxküll. 12 nüüdset tallinlast rekonstrueerivad kaamerate ees selle vana loo – loo õigusest ja võrdsusest.

Estraadiartist, kloun ja akrobaat Sergei Fatkin meenutab oma elatud elu ja tehtud tööd. Vaheldumisi jagavad oma mälestusi Eino Baskin, keda omal ajal välismaale ei lastud ja Fatkin ise, kes varalahkunud partneri Jüri Druusiga 10 aasta jooksul 38 riiki läbi sõitis, tehes jõu- ja ilunumbreid omal ajal kuulsas Moskva Music Halli programmis. Fatkin jalutab klounina ringi Pariisi tänavatel ja lõbustab oma viguritega möödakäijaid. Kodus meenutab artistinimega Sem kunagisi esinemisi kaugetes riikides, aga ka elu kurvemat külge, kui ta põrandaaluse kirjanduse levitamise eest viieks aastaks vangi mõisteti. Oma ametile on vana kloun truuks jäänud tänini.

Filminovell kahe vanameistri, kunstnik Evald Okase ja fotograaf Kalju Suure kohtumisest, mille käigus maalitakse ja fotografeeritakse noorukest modelli, räägitakse elust ja kunstist. 94-aastane Okas ja 82ne Suur on elurõõmsad ja loomejanus kunstnikud, kes vaimustuvad endiselt naise ilust, mis sütitab neid looma. Kahe raugast kunstniku, maalija ja fotograafi askeldamine noore rõõsa alasti naisekeha ümber on kui filosoofiline vinjett elu õitsemisest ja närbumisest, eksistentsiaalne etüüd erootiliste lisanditega.

Sülekoerte glamuurses maailmas pole Nufi ja Višenka koerad, vaid staarid. Nende perenaised Nele ja Marina on sajaprotsendiliselt pühendunud oma lemmikute staatusekohasele elule kõigi selle rõõmude ja raskustega, olgu siis edukas esinemine moešõul või sobiva peigmehe valimine. Omapärasel ja ootamatul moel räägib see film eelkõige armastusest ja sõprusest.

50-aastane Georg Vinogradov on Võru Nelipühikiriku pastor. Mustlasrahvusest Georg jõudis usuni läbi karmi elukooli, kuhu mahub ka vanglaaeg Patareis, haigestumine vähki, tervenemine sellest. Georg on kaheksa lapse isa. Tema kodu on tema kirik – Georg on poole oma vanast puumajast andnud koguduse kasutada. Georg püüab mustlasrahvast ristiusu juurde tuua, et puhastada nende hingi ja mustlaste mainet. Film kõrvutab mustlaste traditsioonilist elulaadi ja Georgi kuulutatavat kristlikku ilmavaadet ning käsitleb endaksjäämise ja muutumise keerulist dilemmat.

Akadeemilise karjääriga Kaie jõuab läbi kriisi tervises ja isiklikus elus tõdemuseni, et rollid ja staatus, mida ta edule suunatud tarbimisühiskonnas kandis, ei rahulda teda enam. Kolme töökoha ja välise tunnustuse hinnaks on sisemine rahulolematus – kas see ongi normaalne? Kaie otsustab oravarattast välja astuda, et leida ennast ja oma kutsumus. Tuge leiab ta Lilleoru ökokogukonnast ja sealselt joogaõpetajalt Ingvar Villidolt. Praktiseerides krija joogat, püüab Kaie oma sisemaailma korrastada ja teadlikult ümber kujundada. Kaie loodab saada normaalseks, loomulikuks inimeseks, et olla ja elada iseendana.

Pühendumus, armastus ja lein. Grigori tantsis oma naise Aimega koos aastakümneid. 2008. aasta detsembris Aime suri. Kui naise surmast oli möödas 40 päeva, asus 73-aastane Grigori nukku ehitama. Ehitas valmis elusuuruse nuku, pani sellele kadunud naise riided selga ja läks tantsima. Grigori ei suuda oma kurbust varjata ja leevendab seda tantsuga, partneriks elusuuruses nukk Alice.

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.