Otsingutulemused

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri “mängudest” noateral. Dokumentaalfilm vaatleb nende tegevust nii sisepoliitikas kui ka suhetes Nõukogude Liiduga, mis lõppesid nii mõlemale mehele kui ka Eesti rahvale väga õnnetult. Filmi autor Viktor Siilats on öelnud: "Ikkagi see Pätsi kreedo, et kui vaja, siis tantsin ka vanakuradi vanaemaga, võib viia põrgusse. Kes loovutab kolm tilka verd, sellele võidakse järele tulla."

Ameerika unelm kõikide võimaluste maal – Lasnamäel.

Film jälgib ühe Eesti parima naiskorvpalluri Viive-Kai Rebase pingutusi kuuluda mõne Euroopa korvpalliklubi ridadesse. Viive on Eesti üks parimaid naiskorvpallureid, kes unistab suurelt ning teeb unistuste nimel endaga igapäev ka palju tööd. Tagasilöögid on tema karjääri hoogu pidurdanud, kuid soov korvpalli mängimise vastu on koguaeg kasvanud. Raha on tegur, mis loeb spordis palju, kuid kui kirg millegi vastu on suur, siis ei ole see alati määrav. Viive jaoks ongi tähtis teha seda, mida ta tõeliselt armastab ja isegi kui leping uue korvpalliklubiga pole tema jaoks rahaliselt parim variant, aitab see valik ta välja väikesest Eestist ning ligemale oma unistustele.

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Kui noormehe elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, jõuab ta nullpunkti. Johannes mõistab, et elu paremaks muutumist tuleb alustada iseendast ja nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteerimine, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.

Lasnamäge võib jagada kaheks – tööstusrajooniks ning elamute piirkonnaks ehk magalaks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lasnamäe linnaosas 108 042 elanikku, neist eestlasi 31 806 (29,44%). Oskar (18) on terve oma elu elanud Lasnamäel. Filmis jälgitakse Lasnamäe linnaosa Kivila rajooni noorte eestlaste pilkude läbi, mille keskmeks on Oskar, tema sõbrad ning ema. Noored räägivad Lasnamäel esinevatest tüüpprobleemidest – peksmised, joomised, Eesti-Vene kultuuri erinevustest tulenevad arusaamatused. Oskari ema unistab kolimisest, kuid noor Oskar on veel otsinguteel.

Film räägib tekstiilikunstnik Sigrid Huiki loo Lasnamäel üles kasvamisest ning hallist ja rusuvast keskkonnast hoolimata eneses elurõõmu säilitamisest. Just see positiivsus peegeldubki ka tema kaunis ning värvilises loomingus.

2001. aastal alustas Tallinna Läänemere Gümnaasiumis tööd esimene keelekümblusklass, kus vene rahvustest õpilased hakkasid süvendatult õppima eesti keelt. 2003. aasta kevadel tehti kolmandat klassi lõpetavate laste elust dokumentaalsarja „Keelekümblejad“. 2007 läksid filmitegijad õpilaste juurde tagasi. Valmis dokumentaalfilm „Keelekümblejate kaks kevadet“. Kevadel 2012 ollakse taas jälgimas noor keelekümblejaid, kes on lõpetamas gümnaasiumi. Kokku saab film ühe põlvkonna kasvamisest ja arengust kahes keeleruumis.

Kodutu Nadežda ei suuda leppida oma abikaasa surmaga ja loodab, et ühel päeval viib Jumal nad jälle kokku. Turvamees Oleg on kaotanud töö ja tervise. Tähtsateks tegelasteks on linateoses ka tuvid, piibellikud sulelised, kellest tänapäeval on saanud prügilinnud. Millest ammutada jõudu, kui kõik oluline on kadunud? Kas usust? Usust küll, aga millesse? Kummalise pildina kerkib keset halli magalarajooni Lasnamäel traditsiooniline õigeusu kirik. Kiriku juurde tuleb palju inimesi, kuid Nadežda ja Oleg peavad leidma oma lootuse ja armastuse mujalt.

Igal ajal on olnud ameteid, mis seda aega iseloomustavad. 2009. aasta kevadel hakati Tallinna abipaketi raames töötutele välja pakkuma reisisaatja tööd. Ka 2011. aasta talvel sõidavad trammides ja bussides kollaste vestidega reisisaatjad. Igal reisisaatjal on oma lugu. Kolme reisisaatja lood annavad avarama pildi sel talvel tööd otsinud inimestest, nende muredest ja lootustest.