Otsingutulemused

Meie Päikesesüsteemi väikeplaneedile järjekorranumbriga 11 577, mille avastas 8. veebruaril 1994 Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Eric W. Elst, andis Rahvusvahelise astronoomialiidu väikeplaneetide keskus nimeks Einasto. Koos teiste Eestiga seotud väikeplaneetidega tiirleb nüüd ümber Päikese ka Einasto, üheks tiiruks kulub 3,84 aastat ehk 1400 päeva. Filmi osad kannavad astroloogilist tähendust, mille aluseks on Gustav Holsti Sümfooniline süit “Planeedid” op 32.

Urbaniseeruva inimese ja looduskeskkonna suhted muutuvad üha probleemsemaks. Võibolla on ülemaailmne keskkonnakriis linnastuva elukeskkonna kriis, meie harjumuste, ootuste ja väärtuste kriis? Film peegeldab harjumuspärase maailma lõppemise aimdust New Yorgi alati pulseerivatel tänavatel; Türgis, iidses Hasankeyfis, mille ajalugu ulatub linnakultuuri algusaega, vanasse Mesopotaamiasse; Kambodža südames laiuva Tonlé Sapi järve kalurikülades ja Freiburgi ultramoodsas ökolinnaosas Lõuna-Saksamaal Vaubanis. Neli maailma paika, neli näidet sellest, kuidas inimene muudab keskkonda ja keskkond mõjutab omakorda inimest ja tema identiteeti.

Lugu Sinimägede kaitselahingutest Eestis 1944. aasta suvel. Ajal, mil Punaarmee Euroopas ligi tuhat kilomeetrit edeneb, ei suuda ta peaaegu poole aasta jooksul vallutada kolme nõlva Ida-Eestis. Sakslased on Eesti idapiirile mobiliseerinud massiliselt eesti vabatahtlikke, enamasti verinoori mehi. Kapten Paul Maitla kirjutab sel suvel päeviku, emotsionaalse sisevaate ümbritsevale julmale sõjale. Päevik, kirjad, mälestused ja arvukad intervjuud lahinguis osalenud meestega avavad Sinimägede lahingud üksikisiku vaatepunktist. See on ka lugu Maitla tütrest, kelle isal tuli sõtta minna enne, kui tütar oli sündinud. Saatuse tahtel ei näinud nad teineteist enam kunagi.

Andres Söödi film on pühendatud Eesti Relvagrenaderide Narva pataljonile, kuhu kuulunud sõdurid võitlesid Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest. Pataljoni raudvaraks olid need eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni, et pärast eeskujulikku väljaõpet võidelda SS-diviisi Wiking koosseisus idarindel Nõukogude vägede vastu. Rasked kaotusterohked lahingud Ukrainas ja Sinimägedes tegid pataljonile nime. Et Eestis teistkordset nõukogude okupatsiooni ei suudetud ära hoida, polnud enam nende teha.

Täispikk dokumentaalfilm „XX sajandi dokumentaalmüsteerium. Kristuse dilemma“ on pühendatud Esimeses Tšetšeenia sõjas langenutele. Arhiivikaadritel põhinev film on ülevaade 20. sajandist, selle sajandi suurtest ja väikestest inimestest, nii ohvritest kui ka timukatest. Poliitiliste sündmustele annab kõrvalseisva mõõtme põimitus piibellike motiividega.

Ajalooline tagasivaade eestlaste ja eesti-rootslaste põgenemisele Nõukogude vägede eest Rootsi ja Saksamaale aastail 1943-1944. Film algab ja lõpeb kaadritega praksuvaist lõketest ja lainete laksumisest suvel 1990 neil Eestimaa randadel, kust 46 aastat tagasi lahkusid tuubil inimlastis paadid üle tormise Läänemere. Põgenemisteekonda ja põgenike edasist saatust esimestel sõjajärgsetel aastatel ilmestavad fotod, haruldased filmikaadrid ja läände põgenenute endi meenutused. Emotsionaalne mosaiikpilt suurest põgenikesaagast.

Lugu Kuramaal vangilangenud saksa sõdurist, kes varjas end pärastsõjajärgsel ajal Eesti peres. 1945. aastal võeti vangi saksa armee sõdur Ervin Schuhler, kes põgenes Lilleküla sõjaväelaagrist naiivses lootuses koju Saksamaale jõuda. 1946. aastal jõudis ta pärast pikki ekslemisi metsatallu, mis sai ta varjupaigaks üheteistkümneks aastaks. Teda varjas Ella Kuusik.

Viiulikunstniku ja revolutsionääri Eduard Sõrmuse (1878–1940) elu ja tegevust portreteeritakse paljude fotode, arhiivikaadrite ja mälestuste abil. Eduard Sõrmus oli eestlane, keda sünnimaal rohkem põlati, kui armastati. Ta esines Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jpm ja muidugi Nõukogude Liidus. Tal oli taskus Nõukogude pass ja ta esindas Nõukogudemaa huve. Ta oli ideeline bolševik, Punane Viiuldaja. Viiuliloomingut Sõrmuse repertuaarist esitab Jossif Šagal.

Reisimuljeid Saksamaalt - Freudenstadt Schwarzwaldi piirkonnas Baden-Württembergi liidumaal.

Eestlaste sõjajärgne eluolu Taani ja Saksamaa pagulaslaagreis ning Šveitsis ja Prantsusmaal kevadsuvel 1948.