Otsingutulemused

Teine eestlaste üldlaulupidu toimub 26. ja 27. juunil 1954. aastal Stockholmi Ralambshovsi vabaõhuteatris. Laulavad ühendkoorid, juhatavad Juhan Aavik, Verner Nerep. Rohkearvuline publik. Esineb Soome Rahvuskoor (Suomen Kansallis Kuoro), dirigent Väinö Karttunen. Kolmas eestlaste laulupidu Göteborgis 20.–21. juunil 1958. Laulupeorongkäik läbi Slotskogeni pargi. Kõne. Segakoore juhatavad Eero Tarjus ja Juhan Aavik. Soome Rahvuskoor laulmas, dirigent Jorma Pukkila. Esinevad rahvatantsijad. Göteborgi Eesti seltsi aastapäevad 10. augustil 1955 Mölnlyckes ja 4. augustil 1957 Lerumis. Kõneleb Jaan Lattik. Esineb laulja Ida Loo Talvari. Noortele jagab auhindu Göteborgi Eesti seltsi esimees insener Martin Pommer.

Teine eestlaste üldlaulupidu toimus 26. ja 27. juunil 1954. aastal Stockholmi Ralambshovsi vabaõhuteatris. Koorijuht Juhan Aavik peab tänukõne Soome Rahvuskoorile (Suomen Kansallis Kuoro) ning koorile kingitakse tammepärg, mille võtab vastu dirigent Väinö Karttunen. Esineb Soome Üliõpilasmeeskoor. Juhan Aavik tänab koori. Kõnega Eesti lipust esineb Heinrich Laretei. Eesti lipu valve (lipp, mis oli 1919. aastal Asutava Kogu istungitel kõnetooli kõrval). Laulavad meeskoorid, juhatab Eduard Tubin, valgetes mütsides Stockholmi Eesti Meeskoor. Üldjuhid Eduard Tubin, Verner Nerep ja Juhan Aavik saavad lilli. Juhan Aavik dirigeerib „Eesti lipu“ ühislaulu. Juhan Aavik ja Heinrich Laretei naislauljatega. Naiskoorid tulevad lavale. Rohkearvuline publik. Kõnega esineb professor Birger ...

Eesti esimene üldlaulupidu Stockholmis 1948. aasta 27. juunil. Tutvustatakse laulupeo kava. Lehvivad Rootsi lipud, Stockholmi linnavaated. Kaadris Eesti rahvariietes naised ja tüdrukud. Rongkäigus osalejad kogunevad Kungsträdgårdenil, rongkäik liigub linnatänavatel. Jõutakse laulupeo toimumiskohta Skanseni Sollideni lauluväljakule. Inglismaa eestlaste esindaja Manivald Loite ja Lübecki Eesti Komitee esimees Jaan Kitzberg kõnelemas. Piiskop Johan Kõpp ja metropoliit Aleksander viivad läbi vaimuliku teenistuse. Kõnedega esinevad laulupeo peatoimkonna esimees Heinrich Laretei ja aupresiidiumi esimees, Rootsi Balti Komitee esimees professor Birger Nerman. Juhan Aavik juhatab ühendkoori. Verner Nerep dirigeerib ühendkoori. Stockholmi panoraamvaated ja Skanseni vabaõhumuuseumi väike tutvustus. Imant Rebane intervjueerib Manivald Loitet. Esineb Stockholmi ...

Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal Augsburgis 10. augustil 1947. Hochfeldi pagulaslaagrist alustanud laulupeo rongkäik kulgeb piki Augsburgi tänavaid Vabaõhuteatri poole. Kõige ees kantakse laulupeo embleemi, mis kannab pealkirja "Eesti pagulaste laulupidu Saksamaal 1947". Kuus rahvariietes tütarlast kannavad embleemi pikki linte, mis annavad kokku sinimustvalge rahvusvärvide kombinatsiooni. Embleemile järgneb eesti lipp. Siis tulevad kooride üldjuhid, laulupeo toimkond ja lauljate kolonnid lippudega. Lauljate saabumisel Vabaõhuteatri väljakule on istekohad juba rahvast tulvil. Ajalooline linnusemüür on ümber ehitatud vabaõhulavaks, pealtvaatajate pingid paiknevad poolkaares endise vallikraavi küljel. Kõnetooli asub laulupidu korraldava toimkonna esindaja Peeter Paul Lüdig, seejärel Keskesinduse esimees Ernst Heinrich Ein, järgnevad tervitused. Kõnelejaid ...