Otsingutulemused

Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et seljataga on elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsas ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli, kui tahad, aga õnne peab ka olema … Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, inimene, kes ei suuda öelda "ei". Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega ...

Üheksa noort ema on otsustanud Tartusse rajada kogukondlik lastehoid. Emad soovivad, et lapsed saaksid võimalikult palju joosta ja mängida. Nii alustab lastehoid tegutsemist Emajõe rannas, kus lageda taeva all ollakse peaaegu aastaringi ja igasuguse ilmaga. Kaamera jälgib lastehoiu esimest aastat, kus rollid pole veel paika loksunud ja olla tuleb korraga nii ema kui ka õpetaja, visionäär kui ka praktik. Lastekasvatamisest keerulisemaks kujuneb toimetulek rahade, pakase ja avaliku arvamusega. Noorte emade unistuste kaudu avaneb laiem teemadering ühiskonnna suhtumisest väikelastesse, nende tervisesse ja õigustesse.

See on kahekordse maadluse ilmameistri August Englase (1925–2017) lugu. Pühajärve vallas sündinud ja kasvanud, Teise maailmasõja lahingutes Saaremaal ja Kuramaal “õigel” poolel võidelnud ja kaks korda haavata saanud, spordimaailmas suuri tegusid teinud, veel 90-aastaselt vitaalne Eesti mees kõneleb oma elust ja sportlaseteest, armastusest ja abielust, oma kätega ehitatud kodust Nõmmel Sihi tänavas. Kõneleb kõigest, mida oluliseks peab. See on lugu isiksuse kujunemisest läbi ajaloo võlude ja valude. Õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, oma tee otsimisest ja leidmisest. Englas kuulub nende õnnelike inimeste hulka, kes on oma tee leidnud.

Dokumentaalfilm võtab kokku Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli 70 aastase ajaloo. See on Eesti üks legendaarsemaid tantsukollektiive, mis Nõukogude ajal esindas mitte ainult Tartu Riiklikku Ülikooli ja Tartu linna, vaid tervet Eesti NSVd. Oma kõrgajal esines ansambel Moskva olümpiamängude avamisel (1980) ning etendas peaosa Moskva Kesktelevisiooni jaoks vändatud filmis “Elavad mustrid” (1970, rež Andres Sööt).

Film tudengisatelliidi Estcube ehitamisest, taevasse läkitamisest ja elust pärast edu. Filmi üks peategelastest on Mart Noorma – projekti algataja ja mootor, ametlikult juhendaja. Seda satelliiti ehitasid valdavalt tudengid, keda on aastate jooksul olnud projektiga seotud ligi 90. Estcube projekt seisab paljuski Mart Noorma entusiasmil ja veendumusel, et noorte energia võib üles kaaluda auväärt kosmosteadlaste kogemuse. Estcube lennutati kevadel 2013 suure meediakära saatel taevasse, aga protsess pole veel läbi. Tegelikult on ESTCube-1 satelliidil ka sügavam teaduslik eesmärk – Soome teaduri Pekka Janhuneni poolt leiutatud elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. Tudengisatelliidi lennu käigus loodetakse kerida kevadel 2014.a. satelliidist välja 10 meetri pikkune ...

Tartu on eriline linn, mille tänavaseinad, elektrikapid ja sillaalused on kaetud erksavärviliste joonistuste ja sõnumitega. Linn, kus igaüks võib joonistada, mida iganes soovib. Linn, kus ametlik linnavõim tolereerib tänavakunsti. Linn, kus korraldatakse tänavakunsti ekskursioone ja toimub Eesti ainuke tänavakunstifestival. Ent kes on need salapärased pihustipurkidega öö varjus liikuvad kunstnikud ja miks nad seda teevad? Film heidab pilgu Tartu tänavakunstile läbi kunstnike MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse.

Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie minategelaseks on animafilmitegija Priit Tender, kellel käsil tšuktši muinasjutu “Ussinuumaja” ainetel joonisfilmi tegemine. Priitu intrigeerib miski muinasjutu sürreaalses sisus. Režissööride duo Priit Tender ja antropoloog Liivo Niglas viivad vaataja läbi mitmete rännakute otse maailma lõppu, kargele ja maalilisele ning kohati täiesti sürrealistlike arusaamadega maale, et leida jälgi Ussinuumajast. Püütakse mõista maailma, mis on loonud niivõrd kummalisi narratiive ja leida see maailm iseeneses, kohtudes millegi või kellegi väga teistsugusega.

Üks kõige erakordsemaid nähtusi eesti kultuuriloos on kahtlemata kirjanik, lavastaja, publitsist, õppejõud ja seltskonnategelane Mati Unt. Dokumentaalfilm “Unditund” viib meid tagasi 1960ndate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjandus- kui teatrimaailmas. Ta avab Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat kinolike vahenditega. Film sisaldab seninägematuid kaadreid Matist loomeprotsessis ja sõprade keskel.

Viimastel aastatel on Eestis harrastussportlaste hulk plahvatuslikult kasvanud. Paljude keskealiste meeste spordiarmastus on väljunud tervisespordi piiridest. Harrastusest on saanud tervist ohustav saavutussport. Need mehed tunnistavad vaid võitu ja unistavad astuda proffidele kandadele. Peategelase Priit Pulleritsu argi- ja treeningpäevad pakuvad võimaluse jälgida saavutusharrastajat „omas mahlas” ja otsida vastust küsimusele: miks keskealised spordihullud seda teevad? Kas nad kardavad vananeda või tahavad olla lihtsalt kõvad mehed? Ühtlasi räägib film ka varitsevatest ohtudest raskel teel tulemuste poole ja küsib, kas saavutusharrastussport on puhas?

2014. aasta 15. mail sai kirjanik Lembit Kurvits 60-aastaseks. Käesolev film on üles võetud tema sünnipäeval Tartus.