Otsingutulemused

"Pulmamäng" on etno-sürrealistlik animatsioonfilm, mis põhineb Eesti muinasjutul "Vares ja tihane" ning millesse on põimitud vanu Eesti kosja- ja pulmakombeid.

Portreefilm helilooja ja muusikapedagoog Ester Mägist liigub mälus ja muusikas. 1922. aastal sündinud helilooja on muusikat kirjutanud ligi kuus aastakümmet, tema traditsioone austav helikeel on ka uuenedes säilitanud isikupärase alalhoidlikkuse. Ester Mägi meenutab oma elu, mõtiskleb muusikast. Kui tervis lubab, on ta oma teoste proovidel ja esitlustel kohal ning annab “helipruukijatele", nagu ta interpreete nimetab, väärtuslikku nõu ja tagasisidet. Ester Mägi olevat väikese koolitüdrukuna õpetajale ütelnud, et tema tahab suurena saada Miina Härmaks. Sai aga hoopis Ester Mägiks.

Põgusad kohtumised kirjanik Arvo Valtoni ja tema kaasteelistega erinevatel ajahetkedel on filmi läbiv teema. Jäädvustatud on Valtoni sünnipäevapidu Kirjanike Majas, tema Märjamaa kodu ja vestlusi Sirje Kiiniga. Valton selgitab oma elu põhimõtteid ja räägib kirjanikutööst. Tiina Vallikivi on kirjaniku abikaasana olnud toetav ja mõistev naine ning suure pere hea haldjas. Kirjutamine on Arvo Valtoni kirg ja vabadus.

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.

Pime inimene ei ela pimeduses. Kui inimene on sündinud nägijana ja nägemise elu jooksul kaotanud, elavad tema vaimusilmas lood, pildid ja mälestused kunagi nähtust. 34-aastane Hedy kaotas nägemise noore täiskasvanuna. 2012–2013 osales ta tantsuprojektis Fragile, millest võtsid professionaalsete tantsijate kõrval osa ka nägemispuudega inimesed. Vahur Laiapea jälgib Hedy, Jaani, Kärdi ja lavastaja Ajjari koostöös valminud tantsulavastuse „Plexus” sündi alates esimestest proovidest kuni etendusteni Lissabonis, Oslos ja Tallinnas.

11-aastase Kelly isa pani tüdruku suuskadele, kui too oli vaid 2-aastane. Nüüd teatakse teda üle maailma. Tüdruk on sooritanud trikke, mida ükski naine maailmas pole seni suutnud. Ta on osalenud suusafilmides ja spordivarustust tootvad suurfirmad on võtnud ta oma sponsortiiva alla. Lumehooajal reisib Kelly Ameerika, Aasia ja Euroopa vahet. Seda on palju rohkem, kui ükski temavanune freestyler on saavutanud, kuid Kelly ja tema isa eesmärk on jõuda oma alal absoluutsesse tippu.

Eesti väikelinnas elav keskealine Anne võtab vastu hooldaja koha Pariisis, väliseestlanna Frida juures. Ta leiab eest rikka ja tujuka vanadaami, kes enda sõnul mitte kedagi ei vaja. Eesti keelt ta ei räägi, abilist peab lootusetuks provintslannaks. Näib, nagu poleks neil kahel midagi ühist. Kuid ilmselt on nad kohtunud selleks, et mõlema elu muutuks.

Maalikunstnik, filosoof, krossisõitja, kirjanik ja põllumees Jüri Jürna elab ühiskonnaelu reegleid rikkumata nii, nagu tema tahab. Välja tegemata teiste arvamusest julgeb ta olla tema ise. Osaliselt ka väljamõeldud reaalsuses kümblev mees on tubli segu parun von Münchhausenist ja meie kodusest Nipernaadist. Rägavere vallas Miila külas elav Jüri Jürna on kindel, et elu peab elama täiel rinnal ja looma ise ka elamusi, muidu saab sinust päevast päeva pintsliga lõuendi taga istuv ilma sõnumita käsitööline.

Võrumaal Kütiorus on pikki aastaid pidanud veskimehe ametit Aleksander Zupsmann. Oru põhjas voolaval Iskna oja ääres töötas vanasti tosin veskit, praegu on töökorras neist veel Küti Mäeveski. 96-aastane veskimees meenutab möödunud aegu ja näitab ette, kuidas 150-aasta vanune veski töötab. Kunagi oli veskiõu viljavankreid täis, nüüd on ümberkaudsed põllud võsastunud ja talud tühjad. Aleksander unistab, et ehk tuleb kunagi aeg, kas 20 või 50 aasta pärast, mil põllud jälle üles haritakse ja Kütiorgu elu tagasi tuleb.

Inimene on oma kujutlusvõime ori. Väljapääsu leidmine sellest orjusest on pikk ja vaevaline tee, ning see nõuab head mälu.