Otsingutulemused

Ameerika eestlaste 1976. aastal Lakewoodis loodud filmiversioonis on August Kitzbergi draama tegevus viidud keskaega. Ekraniseering algab jutustusega orjapõlvest keskajal. On talv, parun kutsub mõisasse kupja ja annab pastori kaudu käsu pidada suur hundijaht ning tuua mõisasse ka kõik libahundid – metsas elavad erakud. Lambanahksetes kasukates talupojad asuvad hunte jahtima. Metsas elab väikeses onnis orjapõlve eest varjus Tiina koos emaga. Kütid avastavad onnikese ja võtavad Tiina ema kinni, tüdruk pääseb lumisesse metsa pakku. Tiina emale määrab mõisnik karistuseks 20 kepihoopi külainimeste silme all. Tiina näeb ema karistamist ja surma ning jookseb metsa. Hilisel talveõhtul ootab Tammaru talus koju peremeest, kes oli ...

Ainulaadne Juhan Liivi luule ekraniseering, kus luules helisevad kirjanduslikud kujundid on omalaadselt ühendatud visuaalsete filmikujunditega. Suure osa materjalist moodustavad kirjandus- ja etnograafiamuuseumide fotod ning dokumendid. Juhan Liivi luulet loeb Lembit Ulfsak. 1975. aastal valminud film seadis ülesandeks anda pildi kaudu edasi Juhan Liivi poeesiat, tema hellust ja armastust oma maa vastu. Tõeline pildiluule, mis on sündinud Hando Runneli stsenaariumi, Peeter Toominga operaatoritöö, Peep Puksi režissuuri ja Lembit Ulfsaki luulelugemise sünergiast.

Filmi aluseks on osa Veljo Tormise koorilaule tsüklist "Eesti kalendrilaulud": "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Kiigelaulud", "Jaanilaulud". Kaamera abil on püütud vaadata maailma panteistlikku pilguga, lähtuda tavandite ürgjõulisest loomusest ja meeleolust, kus rahvapärimuste hõng on kohati väga tugev. Algusteksti loeb Ants Lauter.

On kevad. Liblikad, kes riputavad end talveuneks aida ja rehetoa lagedesse rippuma, ärkavad elule. Vana mees ja väike tüdruk mängivad peitust. See on ka peitusmäng ajaga, mis teeb meie kallal halastamatut tööd. Mark Soosaare eksperimentaalne autorifilm valmis 1973. aasta maikuus Mihkli-Jaani talus Läänemaal. Osalevad autori isa Johann Soosaar ja tütar Kadriann Soosaar.

Etnograafilises filmis Eesti rahvakunstistist on esil meie esiisade ja esiemade kunstilooming, mis avaldub rõivastes, mööblis, rehetarede ehituses ja mitmesugustes tarbeesemetes. Kaunid mustrid elavad edasi ka kaasaegsete kunstnike käe all ning neid antakse edasi järgnevatele põlvedele. Käiakse Eesti Vabaõhumuuseumis, vaadeldakse metallehistöö ja keraamiliste esemete valmistamist.