Otsingutulemused

Tim plaanib kättemaksu kohtunikule, kes tema süütu venna mõrva eest vangi mõistis. Sobivat võimalust oodates redutab noormees kohtuniku maadel asuvas mahajäetud kirikus. Ühel päeval avastab Timi peidupaiga kummaline tüdruk Hea. Kaks armastuse järele janunevat noort leiavad teineteises kaaslase. Nad kohtuvad salaja, kihluvad, peavad põgenemisplaani. Kuni selgub, et Hea on kohtuniku tütar ja Tim ei ole ainuke noormees, kes on tüdrukust huvitatud.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?

1905. aasta jõulud Vigalas on kõike muud kui rahupühad. Mõis on talurahva mässus rüüstatud, õhus on tulekahju vingu ja vältimatu karistuse eelaimust. Talurentnik Bernhard Laipmanni naine palub teda ära sõita, sest rahva seas autoriteetne mees on võimudele nagunii pinnuks silmas. Laipmann kõhkleb. Teda innustavad vabaduse ja võrdsuse aated, kuid ta võõristab revolutsiooni vägivaldsust. Mõisa rüüstamisel ta ei osalenud, seega pole tal ju süüd. Ometi ta vangistatakse valekaebuse alusel. Ta on valmis halvimaks. Siiski tuleb tal veel kord valida ja selle otsustava valiku hetkel ta enam ei kõhkle. Vigala rahvajuhi Bernhard Laipmanni saatus on saanud legendiks. 1905. aasta revolutsioon ja mõisate põletamine ...

1924. aasta 1. detsembri ülestõusu 50. aastapäevale pühendatud filmis antakse vaid fotodele ja arhiividokumentidele toetudes ülevaade toonastest sündmustest. Räägitakse tööliste raskest elust kodanlikus Eestis, mis tekitas sotsiaalse käärimise ja protestimeeleolud. Tutvustatakse töölisliikumise tegelasi ja Eestimaa Kommunistliku Partei ettevalmistusi ülestõusuks. Kirjeldatakse toonaseid sündmusi.

Teine osa Eesti NSV Haridusministeeriumi tellitud õppefilmist A. H. Tammsaare elust ja loomingust hõlmab kirjaniku õpinguid Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja ajakirjanikutööd Tallinnas. Toetudes rikkalikule arhiivimaterjalile (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) jätkavad filmi autorid ajastu mõtestamist ja kirjaniku eluloo vahendamist.

1972. aasta üliõpilased Jaan ja Heiki ületavad ajajõe. Teisel kaldal ootab poisse 1944. aasta sügis okupeeritud Eestis. Toimub kahe ajastu, kahe mentaliteedi valus kokkupuude. Noormeestel tuleb teha otsustavaid valikuid, et ellu jääda. Film on suunatud sõja, fašismi, kodanliku natsionalismi ja abstraktse humanismi vastu ning on kantud põlvkondade teineteisemõistmise, ideaalide ja eesmärkide ühtsuse ideest.

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.

Intervjueeritakse Petseris Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 aastatel vangide mahalaskmisel osalenud sõjakurjategijaid. Kõnelevad kunagised omakaitseväelased ja vangivalvurid Roland Bibikov, Karl Anderson, Verner Tomba, Rudolf Nüüd, Leonhard Pindis ja tunnistajad (sünkroon). Petseri vaated. Fotod sõjakurjategijatest ja nende ohvritest.

Fotodel ja arhiividokumentidel põhinev film Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis. Filmitegijad püüavad vähese säilinud dokumentaalse materjali toel valgustada revolutsionääri eluteed noorpõlvest Kuressaares kuni surmani 1922, heita tagasipilk ta mõtetele läbikäidud elust ja ajaloosündmustest – nähtuna justnagu peakangelase silmade läbi mõned tunnid enne mahalaskmist.

1920ndate Nõukogude Venemaal ootavad teiste eestlaste seas Eestisse opteerumise luba neiu Agnes ja tema ema ning Agnese noorpõlvesõber, insener Karl Raudsepp oma kihlatu Ernaga. Armastus aga ei küsi inimeste plaanidest, viletsast elust ega üldisest vägivallaõhkkonnast. Karli ja Agnese vastastikused tunded äratavad Ernas sellise armukadeduse, et ta saadab Agnese peale tšekaasse valekaebuse. Tšekaa kätte sattunud Agnese ilu köidab nii komissar Miroštšenkot kui salaagent Hevelyni. Mõlemad otsustavad, et neiu peab saama tema omaks.