Otsingutulemused

Jahipüssid ja -koerad, metsas varitsemine, saagijagamine – igaüks teab, et see on meeste pärusmaa. Kuid naised suudavad ümber lükata ka kõige kivinenumad eelarvamused. Jahitraditsioonidega pere vanim tütar Merle otsustabki kevadel 2011 osaleda koolitusel, et saada esmaklassiliseks jahimeheks ja minna sügisel kord aastas toimuvale suurele jahile, millest võtavad osa ainult naised.

Põder on olnud läbi aegade meie olulisim jahiloom. Kuidas on jahimeeste ja põtrade käekäik paralleelselt kulgenud? Vanasti oli jaht inimese eksistentsiks paratamatu, nii saadi toitu ja kehakatet. Miks aga nüüd, 21. sajandil ikka veel jahti peetakse? Kuidas ja miks kõigub põdra arvukus? Kuidas põtru jälgitakse? Nendele küsimustele vastavad eesti jahindusspetsialistid.

Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Inimese harv kohtumine loomaga vilksamisi läbi autoakna ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Filmiretk kulgeb põdra kuningriigis, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Vaataja silme eest möödub ühte tundi mahutatuna meie metsade kõige suurema imetaja aastaring. Põtru on filmitud nende loomulikes elupaikades, jälgides rahumeelsete loomade eluloogikat ja toimetamisi. Tähelepanuta ei jää ka inimese ja põdra vastuolulised suhted tänapäeval.

Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas.

Maailmas on üksainus koht, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad oma teekonda alustavad. Piiriäärsete külade elanikud saavad üksteisega sõbralikult läbi, mõlemal pool piiri räägitakse teise rahva kohta vaid head. Oma elust räägivad eestlased, lätlased, venelased: Eesti eestlased, Läti eestlased, Eesti lätlased, läti ja eesti keelt mõistvad venelased, võrukesed, Parmu nuka rahvas, Mehkamaa mehkad, Korneti eestlased ja Koiva eestlased. Palju keeli ja inimesi. Kasutatud on viieosalise telesarja “Piiri pääl” tarvis filmitut.

Eestimaad saab näha mitut moodi. Tillukese ääremaa või piiririigina. Pealiskaudselt. Aga saab ka teisiti, maasse sisse minnes ja seda tunnetates. Ja siit avaneb hoopis teine kiht. See film on eestlase hinge inventuur enne postmodernistlikku pealiskaudsusse suundumist. Meie maa lugu, selline nagu ta on. Selline, nagu meie seda näeme. Tundeline ja mõtteline. Lugude ja faktidena. Oma ja vahel võõras. Mitte veel kadunud. Mandrijää ja laulu koosjõul kujundatud maa.

Mati Hõbemägi oli sotsialistliku suurmajandi juht Järvamaal Imaveres. Pärast nõukogude korra kokkuvarisemist otsustas Mati teha kannapöörde. Tosina aastaga on mees koos mõttekaaslastega muutnud ümbruskonna metsad tuntuks üle Euroopa. Jahimehed viivad igal aastal metsa umbes 200 tonni vilja, rajavad hektarite viisi söödapõldusid ja jälgivad kiivalt, et kõik, mis metsas toimub, oleks ranges vastavuses seaduse ja eetikakoodeksiga. Ometi satub ka sellise tiheda sõela vahelt metsa aeg-ajalt neid, kes hoolimatu suhtumisega loodusele korvamatut kahju teevad.

Mässumeelne rokkfilm Taaralinna kultusansamblist Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd. Rokkfilmile tavapäraseid ohtraid gruupi-, alkoholi- ja narkostseene asendavad doktorantidest bändiliikmete loodusteaduslikud uuringud. Punkrokki ei vastandata loodusele ja teadusele. Vastupidi, läbi revolutsioonilise punkmuusika propageerivad bändiliikmed säästlikke eluviise ja osutavad tarbimisühiskonna puudujääkidele. Arutu tarbimise alternatiiviks pakub kevadbänd loomingulist eneseväljendust.

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.

Euroopa Liidu dünaamilise elukorralduse aluseks on teatavate reeglite ühtlustumine. See kehtib ka loodushoiu kohta, millest rääkides kasutatakse üha enam mõistet Natura 2000. Natura 2000 on üleeuroopaline loodushoiualade võrgustik, mis koosneb aladest, millel leidub loodusdirektiivi I lisas loetletud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas loetletud liikide elupaiku. Filmis "Terra silvestris" käsitletakse Lääne-Eestile iseloomulikke soodes ja metsades asuvaid elupaigatüüpe.