Otsingutulemused

1998. aasta sügisel toimus Eesti esimene Himaalaja Ekspeditsioon maailma kõrguselt kuuenda mäe Cho-Oyu (8201 m) tippu. Esmakordselt alistus eestlastele 8000 meetri piir. Võit ei tulnud siiski esimesel katsel, loodus pani mägironijad proovile. Rünnak Cho-Oyule võeti ette Tiibeti poolelt, see andis võimaluse pisut tutvuda ka tiibetlaste elukommetega. Riho Västriku filmirännaku kangelasteks on eelkõige 10 Eesti alpinisti, kes osalesid ekspeditsioonis, kuid oma osa on ka tiibetlastel ja nende põhilistel kaaslastel jakkidel. Ja muidugi – mägede ilu.

1998. aasta suvel siirdub suur rühm Eesti mägimatkahuvilisi Kaukasuse ekspeditsioonile rinda pistma Euroopa kõrgeima mäetipu Elbrusega (5642 m), tähistamaks neljakümne aasta möödumist eesti alpinistide esimesest Elbruse vallutusest. Paljud neist on mägedes esmakordselt. Reisipäeviku laadis dokfilm kirjeldab teekonda Elbrusele selle kõikides etappides, kuid keskendub neile kolmeteistkümnele kõige vastupidavamale seltskonnast, kes ründavad mäetippu. Raske lõputõus läbi eneseületamise, valu ja vaeva saab lõpuks korvatud õnnetundega, mis valdab tippujõudnuid, seistes pealpool pilvepiiri.

Film kahekordsest olümpiavõitjast Erika Salumäest, filmituna läbi tema ettevalmistuse oma kolmandateks ja ühtlasi ka viimaseks jäänud Atlanta mängudeks. Võetakse kokku Salumäe senine sportlasetee ja kuuleme Erika hinnanguid tippspordile ning elule üldse.

Ime see ju on – harmooniline perekond, kellel kulgemise kindel siht silme ees terendamas. Ema Rutt ja isa Anatoli kui mitmekordsed suusatamise juunioride EM-i kuldmedalistid, tütred Kristina ja Katrin aga rahuliku enesemõistetavusega astumas karmi tippspordi maailma. Hans Roosipuu ja Enn Säde jälgivad ligi aasta spordiperekonna värvikat ja pingutusterohket igapäevaelu.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.

Interliikumise Eesti iseseisvusvastane televisioonisaatja Tallinnas Tondil. Monumentide “sõda": Tallinnas on hakatud eemaldama punamonumente. Kodukaitse esimene aastapäev. Dissident Jüri Kuke mälestuskonverents Tartus. Eesti valitsuse esimehe Edgar Savisaare visiit Ameerika Ühendriikidesse ja Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu delegatsioon Eestis. Erastamisalane konverents “Eesti ei vaja kommunismi!”. Tallinna Maimess. Eesti trükikodades valmivad Venemaa tellimusel erootikatrükised. Tallinna Kalevi korvpallimeeskond on NSV Liidu meister. Eesti Kongressi viies istungjärk. Tallinna Rahvakunstiklubi näitus. Noortaaralaste kevadlaager Samma hiies. Ülemaailmsed virulaste päevad Viru-Nigulas ja Kunda Lammasmäel.

1988. aasta toovad eestlased olümpiamängudelt kaasa enneolematu medalisaagi. Kes ei mäletaks Erika Salumäe, vendade Tõnistete, Jüri Tamme või Tiit Soku medaleid Soulist? Või Allar Levandi pronksi Calgary talimängudelt? Eesti olustik on küps rahvusliku olümpiakomitee taastamiseks. Jaanuaris 1989 saab see teoks. Nüüd on sobiv aeg filmis tagasi vaadata, kuidas kõik algab. Emotsionaalsel laineharjal surfates jälgitakse, kuidas kasvab Georg Lurichi aegadest alates eestlase spordihuvi. Kuidas jõuab väärikas Argentina karikas Eestisse. Kuidas kantakse õlgadel olümpiasangar Kristjan Palusalu. Kuidas kogutakse ka läbi raudse eesriide Maarjamaale olümpiamedaleid.

Eesti alpinistide ekspeditsioonist Pamiiris. Eksistentsialistlik mõtisklus ellujäämisest looduse meelevallas, inimese väiksuse ja mägede võimsuse tunnetamine. Tung kõrgustesse, enese võimete hindamine. Mäestikuvaated minetegelase monoloogi taustal.