Otsingutulemused

Ammustel aegadel rändasid Arktika avarustel muskusveiste karjad. Külm neid ei häirinud, nad elasid edukalt üle jääaja karmid olud. Kuid umbes kolm tuhat aastat tagasi kadusid nad Euraasiast kliima soojenemise tõttu täielikult. Eelmise sajandi 70ndatel asustati Taimõri poolsaarele 30 Kanadast ja Alaskalt toodud muskusveist. Et teada saada, kuidas see eksperiment õnnestus, esitasid filmitegijad lumistele tasandikele väljakutse ja siirdusid tuiskude ja tormide maale, et otsida seal muskusveiseid ja välja selgitada, kuidas on nende käsi uuel kodumaal käinud.

Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas.

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.

Eestimaal laululuiged tavaliselt ei pesitse. Kuid kevadeti ja sügiseti kaiguvad meie rannamadalad nende mitmehäälsetest hõigetest. Laululuiged peatuvad siin nädalaid, et pikaks rändeks jõudu koguda. Kevadel viib rännusund neid pesitsuspaikadesse Põhjalas, sügisel talvitusaladele Vahemere kallastel. Ometi on ka Eestis üks koht, kus laululuiged pesitsevad ja poegi üles kasvatavad. See on Jäneda ja kohalikud põliselanikud mäletavad neid oma lapsepõlvest. Vaba looduse ja inimese suhe on siin ideaalilähedane. Paraku ei ole ka Jäneda luikede elu päris pilvitu.

Põuasel kesksuvel muutub kuivaks tõmbuv metsajärveke omapäraseks metsaklubiks, mida külastavad ümbruskonna linnud. Vaadeldes järve ääres tegutsevaid linde, saame võrrelda nende liigi-ja sootunnuseid ning noor- ja vanalindude erinevusi. Filmis esinevad võsastuvale segametsale iseloomulikud linnuliigid nagu aed-põõsalind, metsvint, siisike, hall-kärbsenäpp, mustpea-põõsalind, sinitihane, hallrästas, karmiinleevike, punarind jpt.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

“Primavera“ on kolmemõõtmeline, niinimetatud teleskoopsüsteemis töötavate nukkudega tehtud koguperefilm, mis püüab visuaalselt tinglike kujundite abil edasi anda looduse mitmekesisust, toitumisahelat ja erinevate elusorganismide paljunemisvariante. Kogu elu mitmekesisus on nähtud läbi liblikavastse silmade.

Selle filmi peategelaseks on põlislaante salapärane asukas must-toonekurg, kaitsealune punasesse raamatusse kantud lind. Eestis, oma leviku põhjapiiril on must-toonekurg eriti erakliku ja inimpelgliku eluviisiga. Siinmail pidas vanarahvas teda müütiliseks Toonela linnuks - surmariigi sõnumitoojaks ja teenäitajaks. Paariaastase töö tulemusena on filmimeeskonnal õnnestunud jäädvustada selle linnu varajatud eluolu ja pesitsemist ning seda huvitavalt esitada.

Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes.

Filmilindile kraabitud ja värvitud ekspressiivne autorinägemus haigest ühiskonnast. Sisevaade eksistentsist looduskauges labürindis, tagurpidi pöördunud püramiidis. Alateadvus peegeldab bürokraatide vallutusretke kummalise rähnmehe pärusmaale, tema elukeskkonda ja universumisse - linnupuuri.