Otsingutulemused

Jaagule tundub, et ta on sündinud vales kohas. Ta oleks ülepea tahtnud olla veinimõisnik kusagil Lõuna-Itaalia viinapuuistanduste keskel. Selle asemel aga, et Itaaliasse kolida, on Jaak otsustanud põhjamaa kliimat trotsides rajada viinamarjaistanduse otse oma talu kõrvale Valgamaa mäenõlvadele ja nii uskumatu kui see ka ei tundu, sealt ka esimese veinisaagi saanud. Jaagust mitte kaugel elab Liia, muhe Setomaalt pärit naine, kelle kirg viinamarjade vastu on utsitanud teda oma aeda koguma üle kahesaja viinamarjasordi. Taimi ja kasvuhooneid tuleb iga aastaga juurde. Mida aga Eestimaa loodus sellisest asjast arvab? Kas hellitab või nuhtleb?

Lugu Venemaalt Eestisse elama tulnud Nadeždast, kellel on kõige tähtsamad teda armastav mees ja üheksa last ning nendes ja ka kõiges muus ennast ilmutav Jumal. Laste isa Rustam on väga usklik inimene. Praegu pere tööl ei käi, nad tegelevad oma lastega. Naine, kelle laulud on äärmiselt südamlikud ja tulvil armastust Jumala vastu, teenib laule esitades Viru keskuse tunnelis lisaraha. Nadežda laulab oma lastest ja Eestimaast, armastusest ja Jumalast.

Pärast naise surma ei taha Mati enam elada. Töökaaslase Ruthi ja tütre Mari ettevaatlikud toetuskatsed tema kaotusvalu ei leevenda. See viib ta lõpuks haiglasse ja nüüd sööstab Matile appi sanitar Sass, kes on sõber kõigiga, eriti aga hädasolijatega. Mati ei hooli õieti kellegi sõprusest, kuid Sassi tema siiras elujaatavuses on tal võimatu tõrjuda. Kuid teadmiseni, et armastus pole maailmast kadunud, on pikk ja ettearvamatute käänakutega tee, millelt oleks ehk lihtsam kõrvale astuda kui seda lõpuni käia.

Uhkes üksinduses metsaserval pensionipõlve veetva vana luuletaja Leszeki jaoks on elu vaid mäng. Igapäevaseid otsuseid tehes konsulteerib Leszek ainult oma koera Pavloviga. Niiviisi hooletult eluga ümber käies saadabki ta mööda oma päevi. Üle pika aja linna sattudes avastab Leszek, et on iseendaks jäädes kõigist teistest justkui võõraks jäänud.

Õnnetud ja õnnelikud Eestis aastal 2010. Kunstnik Minna Hint on aastaid laias maailmas õnne otsinud. Tagasi koju tulles näeb ta, et enamik tema sõpru, noored inimesed, on mustas masenduses. Samal ajal alustab Eestis tegevust maailmas ainulaadne Õnnepank, mille eesmärk on teha kõik eestlased õnnelikuks. Mis on eestlase jaoks õnn, kuidas saada õnnelikuks ja õnne hoida?

Portreteeritav on Evald Okas: võrratu maalikunstnik ja mitmekülgne graafik, virtuoosne joonistaja ja tuhandete eksliibriste looja, Firenze Kunstiakadeemia auliige, raamatuillustratsioonide autor ja käärilõigete meister, viljelenud klaasimaali ja keraamikat. Eesti kunsti Picassoks kutsutud 94-aastane meister jutustab oma värvikast elust, valgustab teoste saamislugusid ja avab loomeprintsiipide saladusi. Väsimatust kunstnikust kiirgab elurõõmu ja kiindumust loovasse ellu. 1915. aastal sündinud Okas vaatab oma elule tagasi sooja huumoriga. Temperamentne loomiskirg pole vanameistrit maha jätnud.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Kihnu saarel hakkab toimuma suurüritus, kolmepäevane ehe kihnu pulmapidu. Meelis Leas on käinud kosjas Raili Oadil ja juulis 2007 saab neist seaduslik abielupaar. Esimesel päeval, reedel registreeritakse pruutpaar Pärnu perekonnaseisuametis. Sealt edasi sõidetakse paatidega Kihnu, kus sadamas on just abiellunud noori vastu võtmas pea kogu saarerahvas. Edasi minnakse pruudi sugulastega nooriku ja peigmehe sugulastega peiu koju. Peale pulmaliste kaasatoodud söögi nautimist on aeg minna kirikusse, kus laulatusel teenivad metropoliit Stefanus ja Kihnu koguduse õpetaja Viktor Ivask. Pidu kõigi traditsiooniliste pulmakommetega kestab kolm päeva.

Väikesele, suletud kogukonnaga Ruhnu saarele asub tööle noor õpetaja Kadri. Tema peamiseks ülesandeks saab õpetada kõige pisemaid lapsi 1. ja 2. klassis, mõlemas käib üks õpilane. Samal ajal püüab Kadri sisse elada saare ellu ja mõista isolatsioonis elavate külaelanike kummalisi kombeid ning väikesi veidrusi.

Nazeeya on 24-aastane moslemi immigrandist neiu, kellel on jäänud üks päev, et leida endale Eestist mees enne, kui vanaisa ta koju viib ning traditsioonidele vastavalt oma sõbrale mehele paneb. See film on traagiline lugu põlvkondade vahelisest mittemõistmisest ning sellest, et isiklik vabadus võib maksta väga kõrget hinda.