Otsingutulemused

Sündides ja kasvades saame ellu kaasa vaimse kaardi, mille abil oma saatust kujundame. Kaart ja elu meie ümber ei pruugi alati kooskõlas olla. Kaart võib olla kirevam kui elu, elu võib osutuda keerulisemaks kui kaart. 50-aastane Eric jõudis noore mehena olla Eesti NSV-le kuulsust toonud JUKU kooliarvuti loomise juures ja elada läbi hingeseisundi, mida kutsub kirgastumiseks. 1995 läks ta elama hooldekodusse. 2008. aasta hingedepäeva õhtul süütab Eric hooldekodu toas küünlad lähedaste mälestuseks ja paneb mängima Carl Orffi Carmina Burana. On viimane õhtu hooldekodus. Järgmisel päeval sammub Eric iseseisva elu poole. Neid samme mahub ka filmi.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.

Miriam leiab vanad fotod. Elab nendesse niivõrd sisse, et ka kogu praegune elamine hakkab paistma mustvalgena. Ka väikevenna ja kana maailm muutub mustvalgeks. Selline maailm teeb nad kurvaks. Õnneks on olemas vikerkaar, kust kana toob tuppa värvid. Üheskoos värvitakse kogu elamine taas endiseks. Ema-isa saabudes tundubki, et kõik see oli ainult fantaasia. Aga kas ikka oli?

Väikelinnas valitseb elevus. Oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Õhku on lastud linna sümbol – skulptuur jooksvast mehest. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp, kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu tundmata omasoodu, ülejäänud rabelevad end hingetuks.

Maailmas on üksainus koht, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad oma teekonda alustavad. Piiriäärsete külade elanikud saavad üksteisega sõbralikult läbi, mõlemal pool piiri räägitakse teise rahva kohta vaid head. Oma elust räägivad eestlased, lätlased, venelased: Eesti eestlased, Läti eestlased, Eesti lätlased, läti ja eesti keelt mõistvad venelased, võrukesed, Parmu nuka rahvas, Mehkamaa mehkad, Korneti eestlased ja Koiva eestlased. Palju keeli ja inimesi. Kasutatud on viieosalise telesarja “Piiri pääl” tarvis filmitut.

Eestimaa inimesed enne 2003. aasta 14. septembri euroreferendumit. Rõõmsad, uhked, lühikesed, blondiinid, kurvad, vihased, juhuslikud, laulvad, tantsivad, leplikud, igavad, kavalad, pikad, brünetid, töökad, tugevad, vanad, noored, kained, purjus, ilusad, arad ja julged inimesed kohtusid bussi juures, mis peatus Eesti väikestes asulates, et jagada informatsiooni Euroopa Liidu kohta.

Mees unistab ideaalsest naisest, naist huvitab aga hoopis teine. Mees loobub naise tähelepanu püüdmise vaevarikkast ettevõtmisest ja avastab uue ihaldatava. Naisel tekib omakorda huvi mehe vastu. Ent meest huvitab ainult uus lemmik, kelle tõttu mees satub varsti hädaohtu. Mida teeb nüüd hüljatud naine? Õnnetus tuleb hüüdmata, kuid mees pääseb napilt, hukkuvad hoopis mõlemad ihaldatud. Mees ja naine leiavad taas teineteise.

Dokumentaalfilm linna puitarhitektuurist ja selle säilitamise võimalikkusest kaasaegse elukeskkonnana Balti- ja Põhjamaade näitel. Jälgitakse Tallinnas, Kalamajas Väike-Patarei 3 asuva vana puitmaja renoveerimistöid ühe aasta jooksul kuni selle lõpliku taastamiseni, mil sellest on saanud kaasaegne elumaja. Oma arvamusi ja seisukohti sellise puitlinnaosa perspektiivikusest tulevikus jagavad asjatundjad ja tavakodanikud Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist jm. Olulise teemana tõuseb esile aastakümneid teisejärguliseks peetud puitarhitektuuri rehabiliteerimine ja renoveerimine.

Meelis Piller jälgib filosoof Arnold von Keyserlingi ja tema abikaasa Wilhelmine igapäevaelu Viinis keset astroloogiat, arvude ja geomeetria maagiat, idamaist filosoofiat, šamanismi ja müstikat. Eestis sündinud ja elanud krahv Hermann Alexander von Keyserlingi poja Arnoldi elu on omalaadne sümbol kaasaegsest ühiskonnast – aadlikud on luksuslikest lossidest surutud kitsastesse kahetoalistesse korteritesse. Vaatamata kõigele on Arnold ja Wilhelmine Keyserling suutnud jääda selleks, kellena nad on sündinud. Nad teevad pisut väsinult oma tööd suures linnas, annavad inimestele seda, mida neilt oodatakse. Ja meeldivad sellistena inimestele.