Otsingutulemused

Üle poolte Eesti abieludest ja kooseludest lõpevad lahutusega. Isata kasvanud tüdrukud saavad emade käest teadmise, et meeste peale loota ei saa, tuleb ise hakkama saada. Peategelane Airika põlvneb üksikemade liinist. Üksinda on lapsed üles kasvatanud nii tema vanavanaema, vanaema kui ema. Vanavanaema ja vanaema saadeti 1949. aastal Siberisse ning nad pidid oma tütred üles kasvatama ilma isata. Airika ema on kaks korda lahutatud ja kasvatab üksi Airika 16-aastast õde. Film jälgib 25-aastase Airika igapäevaelu ja uurib põhjusi, miks on noor naine otsustanud elada ilma meheta ja saada üksikemaks.

Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad. Nende impressionistlikud “soperdused” ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks, seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.

Saatuse ees oleme ebavõrdsed. Mitte kõigile pole antud sündida siia ilma terve ja tugevana. Me pole võrdsed oma vaimses ega kehalises olemises, küll aga ehk hingelises. Kristiina, Triinu, Leena, Aivar, Kristo ja Slava on 20-25aastased vaimupuudega noored. Nad on kasvanud lastekodulastena ja olnud lähestikku terve senise elu. Luguteatri lavastaja Aivar Simmermann mängis 2004. aasta kevadtalvel noortega psühhodraama toel läbi hetki nende elust ja unistustest. Lugusid väga olulistest asjadest: emast, isast, lastest, armastusest, sünnist ja sünnipäevast.

Johannes Võerahansu (1902 -1980) on eesti maaliklassika silmapaistvamaid meistreid. Esimese põhjapaneva kunstihariduse omandas ta 1920ndate alguses legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Võerahansu on esinenud näitustel ja äratanud tähelepanu oma joonistustega, ent teda tõmbas tegelikult ikka maalikunst. Oma abikaasat meenutab kontsertpianist ja kauaaegne klaveripedagoog Erna Saar. Vanadaam kirjeldab oma tutvumise lugu ja vaimset lähedustunnet endast üle kolmekümne aasta vanema muusikalembese kunstnikuga. See on kahe väljapaistva kunstniku lugu koos veedetud paarikümnest aastast.

Miina on 15-aastane tüdruk Obinitsast. Elab suure perega väikeses metsatalus ja õpib koolis, mis on kadumisohus. See on kool, kus õpilased nurga taga salaja suitsu ei tee, narkootikume pole näinudki ning õpetajad koolis on soojad ja ranged. Kodukanti Miina jääda ei taha, sest seal pole tööd ja "umbe" igav on ka! Film jälgib tüdruku argipäeva, sammukesi tema kõige igapäevasemal teel.

Tantsija ja koreograafi Teet Kase tantsulavastuse loomelugu ja sisemine kulg. Loomine, individuaalne ja salajane, saab äkki mõistetavaks. Seda eelkõige tänu looja, Teet Kase avatud ja vaimukale dialoogile iseendaga. Tantsija esines 2002.aastal Pärnus David Oistrahhi festivalil Helena Tulve heliteosele “Ithaque” ja Tõnu Õnnepalu tekstile loodud lavastuses. Kaamera jälgib tantsija loomeprotsessi ja proove ning on kohal ka esietendusel Pärnu raekojas.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Animeeritud lugu noormehest, kes üritab lille nuusutamise abil pääseda teisele poole silmapiiri.

Igal sügisel lendab Lääne-Siberi soode ja rabade kohal eriülesandega helikopter. Teejuhi abiga leitakse põliselanike eluasemed ja siis on mõne minuti jooksul kaks aega, kaks täiesti erinevat kultuuri kõrvuti: handi onn ja kõrvulukustav mürisev helikopter. Ja põliselanike lapsed nende vahel, kes viiakse linna internaatkooli. Kuigi kooli režiim pole range ja õpetajad enamuses heatahtlikud, on uus elu vaba olemisega harjunud lastele esialgu võõras. Võõras on ka venekeelne õpetus. Elu esimese lennu tulemusena väheneb aasta-aastalt nende hantide arv, kes handi keelt oma emakeeleks peavad.

Film nelja Kesk-Eesti uustaluniku elust 90ndate algusaastatel, mida iseloomustavad algelisel järjel olevad talud, kasinad elamistingimused ja raske igapäevane töö. Talunikke kummitab teadmatus tuleviku ees, kuid keegi ei kurda oma saatuse üle. Inimesed teavad, mida nad maaga teha tahavad - seepärast ei aita virisemine, vaid tegutsemine. Paraku ei huvita nende käekäik ja elu-olu kedagi peale talumeeste endi.