Otsingutulemused

Kino sajandale aastapäevale pühendatud “1895” räägib vendade August ja Louis Lumière'i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi - kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière'ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Varalahkunud mitmekülgse kunstniku Aarne Vasara ainsaks pikaks joonisfilmiks jäänud töö, mis on täis mõnusat parodeerimist ja sürrealistlikke metamorfoose. Setude pulmapeost saab priiskav ja paheline bakhanaal ning algse korra taastamiseks peab lõpuks sekkuma isegi emake Setumaa.

Esimeses palas asuvad magava talumehe juurest rännuteele viisk, põis ja õlekõrs. Teekond viib suure jõeni, mille ületamiseks aga puudub rännulistel üksmeel. Teine pala jutustab mutionust, kes oma uue maja valmimisel korraldab suure peo, mille käigus külalised muutuvad õige pööraseks.

Võiks olla lausa kohustuslik vaatamine kõigile, keda huvitab filmivallas eksperimenteerimine. Poole tunni kestel on vaataja ees raugematu elaan. Noor mees tormab mööda linna ja teeb maksimaalse innuga kõike võimalikku, elab maksimaalselt. See on katse suruda kogu elu ja tegevus ühte päeva. Mees sekkub absoluutselt kõikjale, justkui tahaks sooritada kõiki võimalikke tegusid, groteskselt ja absurdselt. 1971. aastal valminud filmi võlu ja värskus seisneb suuresti just teadlikus, pooltoores lõpetamatuses, mistõttu see määrati hävitamisele, ent filmitegijatel õnnestus see säilitada ja film taastati 1991.

Teravas vormis naerdakse välja ülemusi, kes arvavad, et ainult nemad võivad mõelda ja otsustada, alluvatele jääb ainult vastata "Just nii!". Elbert Tuganovi film köidab oma lakoonilisuse, nukufilmile omase tinglikkuse ja leidlikkusega. Arvo Pärdi muusika annab edasi loo irooniat ja koomikat.