Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (44)

Vanad ja kobedad saavad jalad alla

2003 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Rando Pettai

Rando Pettai lavastatud film on lugu Väinost, Valdurist, Maiest ja Silvist. Kui ühel neist juhtub elus raske olema, siis sõbrad ja tuttavad ei jäta teda hätta.

Film räägib lihtsatest inimestest: meie naabritest, kolleegidest, tuttavatest, nende ambitsioonidest, vajadustest – inimestest, kelles ei ole kadunud inimlikkus. Täpsemalt on see lugu kahest raadio DJst, kes teevad oma rutiinset kuuldemängu, kus nende väljamõeldud tegelased üritavad hakkama saada nii linnas kui maal. Korraga lööb nende maailma välguna sisse tõeline armastus. Õnneliku lõpu nimel peab sekkuma lausa NATO.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Peata ratsanik

2001 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Ülo Pikkov

Lugu üksikust ja jõhkrast kangelasest, peata ratsanikust.

Lugu üksikust ja jõhkrast kangelasest, peata ratsanikust. Ta on tavaline Grand Canyoni elanik nagu teisedki, kuid tal puudub pea. Kuna ta on teistest kanjonielanikest erinev, vaevab ratsanikku alaväärsuskompleks ning ta on kohutavalt vägivaldne. Mõne katsumuse järel õnnestub peata ratsanikul leida endale uus pea. Nimelt kleepub ta taevas särava kuu külge ning temast saab suure peaga kuunägu. Vaatamata oma uuele kuunäole ei muutu ta paremaks, vaid jääb üksikuks ja jõhkraks. "Peata ratsanik" on lugu indiviidi ja ühiskonna kompromissist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Sääsk ja hobune

Eesti jutt

2001 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Mikk Rand

Kord hakanud sääsk hobusega vaidlema, et nemad - sääserahvas - on tugevamad kui hobune. Ei olnud hobune sellega nõus ja nõnda nad vaielnud ikka tüki aega, kuni otsustanud lõpuks jõudu katsuda.

Hobune oli suur ja tugev, aga sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid. Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks näita ka film, kuid filmi on lisatud eneseirooniat eestlaseks olemise kohta, eestlase olemuse kahestumist. Pikaldasus ja ettevaatlikkus on paljuräägitud rahvuseline iseloomujoon, see iseloomustab hobust. Sääskede olemus kujutab eestlaste jonnakust ja edasipüüdlikkust, eestlaste arenemishuvi. Nii need iseloomuomadused vastakuti satuvadki - ühelt poolt tehnika "religioon" ja teiselt poolt maalähedus, suisa matslikkus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tulelaeva kulid

2001 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Mait Laas

See vägivallatu film räägib keset tormist ja karisid täis merd ankrusse pandud tulelaevast ning seal elavatest vapratest vennikestest - Kulist ja Kuulist ning nende toredatest ja mitte-toredatest tuttavatest.

Merel juhtub ikka asju. Sööd parajasti oma igapäevast võileivakest laevatekil, kui äkki ründab sind mõni ahnusest paistes seljauimega hai või kavalnokk hiigelkajaks või koguni piprane torm, mis parajasti mõne maitseinelaeva ümber on ajanud. Merel kohe on sedasi, ja need tormid, need on need kõikse hullemad. Kuid ometi, erinevalt teistest laevadest peab üks laev alati merel olema - sadagu taevast või kivist heeringaid!
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tulekummardajad

1999 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Heini Drui

Heini Drui teekonnadokumentaal 1999. aasta laulupeotule teekonnast Tartust Tallinna.

Tragikoomilise alatooniga dokumentaalfilm XXIII laulupeo tule teekonnast 1999. aastal Tartust läbi Kesk-Eesti, Ida- ja Lääne-Virumaa Tallinna. Sündmus ise on omamoodi veider, kuid suurejooneline. Rongkäigus liiguvad hobuvankrid ja bussid, rekkad tagavarahobustega, kiirabi ja politsei. Osalejaid on saja ringis, nende hulgas laulumehed, reporterid ja televisioon. Tulevanker läbib ligi neljakümmet küla ja linna. Jälgitakse mitte ainult sündmust, vaid ka seda tahku meie elust, mis jääb peateedest kõrvale. Kümme päeva kestva teekonna jooksul saab vaataja hea läbilõike Eesti maaelust ja inimestest 20. sajandi viimasel suvel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Incipit vita nova

1992 | Animafilmid, Muu animafilmi liik | Režissöör: Hardi Volmer

Hardi Volmeri piksillatsioontehnikas valminud animafilm nõukogulikus lääneihaluses kasvanud mehikesest, kelle liberaalse turumajanduse Moolok alla neelab.

Kurb lugu inimese unistusest elada keset visuaalset atraktiivsust ja säravat vahtu. Prügiämbrit tühjendama läinud pereisa satub hoopis isevärki maailma, kus temaga eriskummalisi asju sünnib. Samas on see maailm tegelikult lõputu tarbimisühiskonna ja massimeediumite poolt süstitava elukäsitluse grotskne kokkuvõte. Kas ei tee see uus elu filmi peategelast hoopiski passiivseks nukuks? Film on lahendatud piksallatsioonitehnikas ühendades näitlejaid ja nukke.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ramsese vembud III

Edgar Valteri raamatu "Jahikoera memuaarid" motiividel

1987 | Tellimusfilm, Muud liigitused, Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Heiki Ernits

Kolmas osa lastefilmist, mis räägib heasüdamliku jahikoera Ramsese ning tema peremehe seiklustest kalapüügil ja jahil.

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale. Film on loodud Edgar Valteri karikatuurikogumike ainetel.
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ramsese vembud II

1986 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Heiki Ernits

Edgar Valteri karikatuurikogumiku ainetel loodud lastefilm heasüdamliku jahikoera Ramsese ja tema peremehe seiklustest.

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse. Juhtub sedagi, et huupi tulistatud haavlid tuleb pärast karu kasukast ükshaaval välja noppida ning et peibutusvile meelitab põdralt välja võimsa ooperiaaria. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ramsese vembud I

1985 | Tellimusfilm, Muud liigitused, Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Heiki Ernits

Lastefilm heasüdamliku jahikoera Ramsese seiklustest Edgar Valteri samanimelise karikatuurikogumiku ainetel.

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Läänemeremaade rahvusvahelisel karikatuurinäitusel "Võitjate üle ei naerda!"

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 13 (1217), juuli 1980

1980 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Mihhail Dorovatovski

Külastajad läänemeremaade rahvusvahelisel karikatuurinäitusel "Võitjate üle ei naerda!" Tallinnas Pirita Tantsutares.