Otsingutulemused

Vähihaiguse tõttu tehti Ehale 13 aasta jooksul 15 operatsiooni, ta sai keemia- ja kiiritusravi. Kuid tema elurõõm ja elamise jõud on püsima jäänud. Ta on erakordne juhtum eesti onkoloogide praktikas. Filmis saavad sõna Eha ravivad arstid Avo Viiard, Jaan Kelk, Aivar Tilk ja Ants Vaar, kes tunnevad heameelt, et Eha on suutnud oma haigusega nii kaua vastu pidada. Eha positiivset ellusuhtumist toidab ka suur armastus Mati, kellega kohtuti siis, kui mõlemal olid selja taga elus rasked ajad. Elurõõmus ja optimistlik naine keskendub lihtsatele, püsivatele eluväärtustele, naudib elu pereringis ja toimetab aktiivselt tööl, mõtlemata kogu aeg rängale haigusele, mis teda iga ...

"Kellel on Venemaal hea elada?" pealkirjastas kunagi vene poeet Nikolai Nekrassov oma mahuka poeemi. Filmi autorid suundusid vene kirjandusklassika jälgedes 120 aastat hiljem Venemaale vastust otsima. Ent filmi vaadates saab ehk hoopis selgemaks, milline on meil elu Eestimaal.

Haiglas viibiv noormees lahendab oma visioonides üksindusprobleeme, mis on tekkinud suhtlemisraskustest ümbritsevaga.

Austusavaldus poeedile ja näitlejale Juhan Viidingule, ühe põlvkonna vaimsuse ja vabaduse sümbolile. Viidingut meenutavad tema mõtte- ja eakaaslased: Rein Ruutsoo, David Vseviov, Joel Sang, Mari Tarand, Leo Lapin, Olev Remsu, Jaan Paavle, Sirje Runge, Rein Rannap, Aarne Üksküla, Rita Raave, Jaan Kaplinski, Lembit Ulfsak, Mati Unt, Jaan Isotamm, Hando Runnel, Vaino Vahing, Kersti Kreismann, Olav Ehala, Ott Arder jt. Kõlavad Juhan Viidingu luuletustele loodud laulud ansamblilt Ruja.

Vana elukogenud mees ehitab lindudele pesakaste, luues ja hoides sellega enda ümber elu. Filmi tegelasteks on tema talu ümbruses elavad kõige argisemad linnud - vares, harakas, linavästrik, hall-kärbsenäpp, põldvarblane, talvike, aga ka valge-toonekurg, väänkael, valgeselg-kirjurähn. Jutustades lindudest kui oma headest tuttavatest ja kaaslastest, mõtiskleb ta elu üle. Ikka ootab ta uut kevadet, “mil kõik su ümber rõkkab linnulaulust ja elust. Siis tunnen ka enda elust rõõmu ja tänan Loojat selle õnne eest”. Vana mehe kaadritaguseid monolooge loeb Endel Padrik.

Film näitleja Salme Reegist, keda on jälgitud proovides, etendustel, aiatööl ja mere ääres mõtisklemas. Muusika kirjutas Sven Grünberg, režissöör Vilja Palm.

Portreefilm eesti tuntumast vitraažikunstnikust Dolores Hoffmannist, kes arutleb vaimust ja võimust, kunstniku ja ühiskonna suhetest. Dolores Hoffmann peab end käsitööliseks, nii nagu seda ametit keskajal võeti. Ta arvab, et end kunstnikuks nimetada ei ole tal veel õigust. See, kas ta on kunstnik, näitavat alles aeg.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.

Jaaniõhtul, nädal enne laulupidu läideti tuled viieteistkümnes Eesti maakonnas. Tartus koondusid tuled laulupeotõrvikusse, mis alustas rändu läbi põhjamaise suve Tallinna. Laulupeorongkäigus oli sel korral külalisi esmakordselt õige kaugeist paigust. Tuli hulk eestlasi, keda sõjaajad laia maailma olid pillutanud. Laulupeod, küll täidetud muusikaga, ei ole ometi lihtsalt kontserdid, kus ühel pool lauljad ja teisel kuulajad. On palju laule, mida lauldakse koos. Need päevad teevad ilmsks meie rahva hinge, annavad kinnitust usule ja lootusele. Selle nimel süüdatakse jälle ja jälle laulutuli.

Skulptor Lembit Paluteder (1927–1995) loobus 1962. aastal ametlikust kunstielust kõikvõimalike intriigide ja kehva tervise tõttu ning tõmbus oma isatallu Urvastes Võrumaal, kuhu rajas vanasse rehehoonesse moodsa ateljee. Ta on Tammsaare pargis asuva 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgi looja, olles toona vaid 32-aastane. Paluteder jõudis teha mitmeid kalmistutaieseid, hauamonumente ja kujundada ajaloolisi mälestusmärke, kuid üheks olulisemaks on büst kirjanik Marie Heibergile Urvaste kirikuaias. Enamus tema suurejoonelisi ideid aga jäigi teostamata, sealhulgas ka Kalevipoja kuju Tallinna kesklinna.