Otsingutulemused

Väike kihnu poiss Rasmus on mures kodusaarestiku lindude pärast. Mustad linnud kormoranid, keda kihnu keeles kutsutakse kormonautideks, on vallutanud ümbritsevad laiud ja kihutanud sealt minema teised sulelised. Ka kosklaid, kes olid varem kihnlaste majasõbrad, on looduses oluliselt vähemaks jäänud. Nende peamisteks vaenlasteks nii Kihnus kui ka Manijal on varesed. Koos vanaisa Jukuga, venna Raimondi ja naabritüdruk Engeliga, aga ka saarevaht Arvoga askeldab Rasmus selle nimel, et Kihnu saarestiku linnuriigis oleks kõigil võimalus pesitseda ning poegi kasvatada.

2001. aastal alustas Tallinna Läänemere Gümnaasiumis tööd esimene keelekümblusklass, kus vene rahvustest õpilased hakkasid süvendatult õppima eesti keelt. 2003. aasta kevadel tehti kolmandat klassi lõpetavate laste elust dokumentaalsarja „Keelekümblejad“. 2007 läksid filmitegijad õpilaste juurde tagasi. Valmis dokumentaalfilm „Keelekümblejate kaks kevadet“. Kevadel 2012 ollakse taas jälgimas noor keelekümblejaid, kes on lõpetamas gümnaasiumi. Kokku saab film ühe põlvkonna kasvamisest ja arengust kahes keeleruumis.

14-aastane ratastoolipoiss Taavi proovib ajakirjanikuametit. Oma nutikate küsimustega pöördub ta erinevate inimeste poole. Taavi vestluskaaslasteks on samuti ratastoolis proua Sirje Hannit, ajakirjanik Priit Pullerits, näitleja Toomas Tross, vaimulik Philippe Jourdan ja Taavi vanaema. Taavi esitab lihtsaid, asjalikke, aga vahel väga keerulisi küsimusi, millele vastamine pole sugugi lihtne. Sünnib sild ja side inimeste vahel, keda tavaelu ei pruugi iialgi kokku viia. Taavi soovib filmis jääda nii iseendaks kui võimalik.

Petseri kloostri peaväravate ees seisab tagasihoidlik puukirik – Püha Usukannataja Varvara nimeline. Siin toimetab juba aastakümneid preestrina Eestis kasvanud Isa Jevgeni. Ta ristib, laulatab, õnnistab, võtab pihile, mälestab, loeb üle koguduse kassa raha ja majandab kirikut. Ta saadab aastas ära ligi kakssada inimest. Surm on selle filmi üks tegelasi, ent mitte ainuke. Teine tegelane on elu, mida elavad isa Jevgeni ja inimesed, kes tema, kiriku ja kloostriga seotud. Nunn Olga, kes eluaeg meestejuuksuri ametit pidas ja neitsiks jäi. Odessast pärit Gennadi, kes juba 20 aastat hommikust õhtuni, näoga kloostri poole, Varvara kiriku seina ääres seisab ja lakkamatult palvetab.

See oli aeg, mil joodi Žiguli õlut ja läbi segajate kuulati Ameerika Häält ning muusikat Radio Luxembourgist. Kohale jõudsid hullutavad hitid biitlitelt ja rollingutelt, mida jäljendades tekkis uusi eriilmelisi bände. Toimus esimene rokkfestival kinos Kosmos, Prahas lõid korda nõukogude tankid, kuskil Ameerikas tõstsid hipid armastuse ja rahu oma lipukirjaks. Nõukogude Liidus sulas ja läänes kääris. Ajastu vaim peegeldub ka praeguste rääkijate Ivo Linna, Jüri Lina, Aleksander Mülleri ja teiste jutus. Peeter Brambati filmjutustus neist, kes esindasid tollast kontrakultuuri. Põimuvad katked tolle aja amatöörfilmidest, vanad fotod ja helisalvestused.

Igal inimesel ja igal keelel on oma elukaar – sünd, elu, võimalik hääbumine. Eesti keele üks lähim sugulaskeel, liivi keel on elava suhtluskeelena otsa saamas. Aastatel 2009-2010 kohtus Tartu Ülikooli emeriitprofessor, keeleteadlane Tiit-Rein Viitso teadaolevalt viimaste inimestega, kelle jaoks liivi keel on olnud emakeel: Viktor Berthold Liepājast, Erna Vanaga Ventspilsist ja Grizelda Kristiņ Toronto lähedalt Kanadast. Helsingis kohtus professor Viitso ka teeneka liivi keele uurija Seppo Suhoneniga. Sellest liivikeelsest filmist kujunes hüvastijätt liivlaste kultuurimälu kandjatega – valmimise hetkeks 2011. a kevadel oli inimestest, keda külastati, elus veel vaid 101-aastane Grizelda Kristiņ.

Läänemere idakaldal asub üks väikene Kihnu saar. Meelis ja Raili on selle saare armastajapaar. Nad otsustavad abielluda kõiki esivanemate traditsioone, kombeid ja tavasid järgivalt ning korraldada sellele vääriline pulmapidu. Enne pidu on aga vaja veel kosjas käia, noorikumaja pidada, veimed valmistada, säärepaelad punuda ja rahvas kombe kohaselt pulma kutsuda. Kõiki neid tegemisi saadab laul, tants ja värvikas kihnu nali.

Kihnu saarel hakkab toimuma suurüritus, kolmepäevane ehe kihnu pulmapidu. Meelis Leas on käinud kosjas Raili Oadil ja juulis 2007 saab neist seaduslik abielupaar. Esimesel päeval, reedel registreeritakse pruutpaar Pärnu perekonnaseisuametis. Sealt edasi sõidetakse paatidega Kihnu, kus sadamas on just abiellunud noori vastu võtmas pea kogu saarerahvas. Edasi minnakse pruudi sugulastega nooriku ja peigmehe sugulastega peiu koju. Peale pulmaliste kaasatoodud söögi nautimist on aeg minna kirikusse, kus laulatusel teenivad metropoliit Stefanus ja Kihnu koguduse õpetaja Viktor Ivask. Pidu kõigi traditsiooniliste pulmakommetega kestab kolm päeva.

Maailmas on üksainus koht, kus Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirid kokku saavad. See on Parmu nukk, kust filmitegijad oma teekonda alustavad. Piiriäärsete külade elanikud saavad üksteisega sõbralikult läbi, mõlemal pool piiri räägitakse teise rahva kohta vaid head. Oma elust räägivad eestlased, lätlased, venelased: Eesti eestlased, Läti eestlased, Eesti lätlased, läti ja eesti keelt mõistvad venelased, võrukesed, Parmu nuka rahvas, Mehkamaa mehkad, Korneti eestlased ja Koiva eestlased. Palju keeli ja inimesi. Kasutatud on viieosalise telesarja “Piiri pääl” tarvis filmitut.

Elus ja inimestes pettunud kaugsõiduautojuht Kaminsky otsustab oma elu viimase sõidu teha Eestisse, et täita üks ammune lubadus. Juhuse kombel saab ta teekaaslaseks eestlannast tšellisti Stella, kelle karjäär Saksamaal on lõppenud juba enne algust. Varjuna järgneb treilerile katafalk, milles oma käestlibisenud saaki jälitab algaja eestlasest pangaröövel Hunt, keda sünge minevikuga matusetalitaja Manfred püüab Jumala juurde juhtida. Eestis täituvad kõigi nende soovid, kuigi mitte päris nii, nagu nad ise kujutlesid.