Otsingutulemused

Film kahekordsest olümpiavõitjast Erika Salumäest, filmituna läbi tema ettevalmistuse oma kolmandateks ja ühtlasi ka viimaseks jäänud Atlanta mängudeks. Võetakse kokku Salumäe senine sportlasetee ja kuuleme Erika hinnanguid tippspordile ning elule üldse.

Kui neljalapselises peres üks lastest vajab pidevalt erihooldust, mõjutab see kogu pere elurütmi. Elatakse teadmises, et nõrgemat tuleb aidata. Film on Kariliisist, kes on sündinud pimekurdina. Tema viies elusuvi on midagi erilist. Esmakordselt on ta võimeline koos perega tegema pikemaid jalutuskäike senitundmatutesse paikadesse. Liikumisrõõm on tema jaoks suurim rõõm.

10. augustil 1990 toimub Peeter Lauritsa fotonäituse avamine Tartus. Peeter Laurits räägib inglise keeles foto kaduvikulisusest. Ta püüab defineerida fotot ja räägib fotode ja inimese vananemisest. Kaadrid näituse avamispeost ja laevareisist mööda Emajõge. Sündmusi kajastavate kiirvõtete vahele demonstreeritakse suures plaanis Lauritsa fotosid.

See film on ajadokument 1988. - 1989. aasta Eestimaast, Kirde-Eesti probleemidest. Ökoloogilisi probleeme vaatleb film tihedas seoses sotsiaalsete ja rahvuslikega, püüdes anda ülevaate nii põhjustest kui ka tagajärgedest. Põliselanikke on Kohtla-Järvel kõigest viiendik, Narvas ja Sillamäel vaid mõni protsent. Migratsioon mõjutab elulaadi. Milliseks kujuneb tulevik ? Autor Märt Müür.

Portreefilm Hardi Volmerist ei sea eesmärgiks tema fenomeni paljastamist. Volmer on fenomen ja see pakub filmi tegijaile huvi. Rahutu inimesena püüab H.Volmer end teostada mitmetel kunstialadel. Jälgides Volmeri elu, puutume kokku filmikunsti, kujutava kunsti, muusika- ja teatrikunsti probleemidega. Tempo on kiire ja haare lai. Filmis on kasutatud katkendeid Mark Soosaare ja Ela Tomsoni dokumentaalfilmist "Kuldtõld" ja Hardi Volmeri nukufilmidest "Nõiutud saar", "Kevadine kärbes" ja "Sõda".

Portreefilm tuntud kunstnikust ja karikaturistist Heinz Valgust ning tema ajast. Heinz Valk on üks 1960. aastate kultuuripõlvkonna markantsemaid esindajaid. Ta on tulnud sirge selja ja klaari maailmapildiga läbi aegade hägu ja müra, raputuste ning täispöörete, läbi väsimatu piigivõitluse bürokraatia ja demagoogiaga. Stsenarist Teet Kallas, režissöör Kristjan Svirgsden.

Muusikaline portreevisand Mait Agust - tantsupedagoogist, tantsupidude üldjuhist, karaktertantsijast. Näeme teda tantsupeo kava seadmas, tantsueriala tudengeid juhendamas ja proovisaalitöö argipäeva. Vahele Mait Agu mõtteid elust, tantsust, loomeallikatest. Näeme mitmepalgelist tantsuloomingut, mis särab nii vabas õhus murukamaral kui peegelsillerdaval varieteelaval.

Pilguheit eesti infograafika tuntuma meistri Olev Soansi töödele. Tema loodud kultuuriajalooline kaardistik on põlistanud paljusid valdkondi: kirjanduslugu, teatrilugu, meresõitude ajalugu, linnustik, loomastik, muinsuskaitse, sakraalehitused jt. Eestimaa piltatlas on kujunemas omamoodi visuaalseks entsüklopeediaks.

Film Helsingi olümpiamängude kuldmedalivõitjast, kolmekordsest Euroopa meistrist ja neljateistkordsest NSV Liidu meistrist Johannes Kotkast. Tema maadlejateest kõnelevad kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu, kahekordne maailmameister August Englas, Melbourne`i olümpiamängude võitja Anatoli Parfjonov ja Johannes Kotkas ise.

Ita Everi lavarollid: Ustinja Karpovna - A.Mišarini "Seoses üleminekuga teisele tööle", Nasta - A.Dudarevi "Reamehed", senjoora Frola - L.Pirandello "Nii see just ongi", ema Anna - J.Kruusvalli "Pilvede värvid", Maria - A.Tšehhovi "Kolm õde". Ita Everiga vestleb Mikk Mikiver.