Otsingutulemused

Maailma viimne päev osutub reedeks, täpsemalt Suureks Reedeks. Mis juhtub siis inimestega? Kuidas nad selles teadmises käituvad? Kuidas tuleb selle hoomamatu reaalsusega toime üks perekond oma erinevates elurollides? Kunstnikust isa eraldub muust maailmast ja hullub apokalüptilisse loomingupuhangusse. Ema säilitab stoilise rahu, jagab hellusi ja käitub nagu midagi poleks muutunud. Laps, elades õndsas usalduses ema vastu, ei märka ümbritsevat õudu – ta tantsib ja keksib ringi ning unistab oma imelisest tulevikust tsirkuseartistina. Ema teeb tütrega läbi traditsioonilise ülestõusmispühade munakoksimise. Kelle muna jääb terveks, selle soov täitub. Lapse muna jääb...

Allani elu on kirev. Talle meeldib sport ja kino, ajalugu ja muusika. Allanil on naljasoont, aga teda paelub ka elu tõsisem külg. Tal on töö ja oma unistused. Allan on 33-aastane ja elab vanematekodus. Päris värvid on tema elust aga puudu, need puuduvad ka tema unenägudest, sest Allan on pime. Lugu säravast noormehest, tema enneolematust empaatiavõimest, terasest pilgust ilmaasjadele ja mõnusalt positiivsest ellusuhtumisest. Allani ema Aiki on pojale suurim sõber ja toetaja.

Septembris 2013 avas Tallinnas uksed esimene Eesti H&Mi kauplus. Juba eelmisel õhtul hakkasid kaupluse ukse taha kogunema noored, kes on kasvanud (defitsiidi)vabas Eestis. Neile on järjekord midagi põnevat ja romantilist. Samal ajal seab Eestimaa teises otsas oma sammud kauplusauto peatusesse Veski Hilda, Palumõisa küla kõige vanem asukas. Suure rõivapoe avamist ootava linnatüdruku Milena ja maal oma kanade eest hoolitseva vana naise kaudu viidatakse praeguse Eesti probleemidele: sotsiaalmajanduslikule lõhele linna ja maa, vananeva rahvastiku ja kosmopoliitseid tarbijaväärtusi kandva noore põlvkonna vahel.

Mida üks inimene tegelikult vajab? Juba aastaid on verise kodusõja eest naaberriiki Jordaaniasse pagenud üle poole miljoni süürlase. Kristi on araabia juurtega Eesti moslem, kes töötab humanitaartöötajana sealses ühes suuremas süürlaste pagulaslaagris. Tema ülesandeks on koostada raport kohalike õpetajate olukorrast ja vahendada abi. Kodust ja lähedastest ilma jäänud inimeste olukord paneb Kristit mõistma ka oma elu haprust ja selle põhiväärtusi. Samal ajal kui maailmapäästmine hakkab üle pea kasvama, tiksub elu paralleelses Eesti argipäevas omasoodu edasi. Inimeseks olemine esitab seal hoopis teistsuguseid väljakutseid.

Estraadiartist, kloun ja akrobaat Sergei Fatkin meenutab oma elatud elu ja tehtud tööd. Vaheldumisi jagavad oma mälestusi Eino Baskin, keda omal ajal välismaale ei lastud ja Fatkin ise, kes varalahkunud partneri Jüri Druusiga 10 aasta jooksul 38 riiki läbi sõitis, tehes jõu- ja ilunumbreid omal ajal kuulsas Moskva Music Halli programmis. Fatkin jalutab klounina ringi Pariisi tänavatel ja lõbustab oma viguritega möödakäijaid. Kodus meenutab artistinimega Sem kunagisi esinemisi kaugetes riikides, aga ka elu kurvemat külge, kui ta põrandaaluse kirjanduse levitamise eest viieks aastaks vangi mõisteti. Oma ametile on vana kloun truuks jäänud tänini.

Nõukogude kinoajaloos oli Baltimaade näitlejatel üks eriline ja tänamatu roll. Paljudes juba unustusse vajunud sõjafilmides ilmusid eestlased, lätlased ja leedulased linale verejanuliste natsidena. Kas see on mõjutanud baltlaste kuvandit? Seda küsides kõneleb Eesti-Läti koostööfilm kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Vastuseks saavad sõna näitlejad ise - Tõnu Aav Eestist, Uldis Lieldidžs Lätist ja Algimantas Masiulis Leedust.

Eestis 76st avalikustamist kartvast lotomiljonärist on ainsatena vaid Urve ja Rudolf nõus rääkima oma elust ja lotovõidust. Õnneks pole nad kadedust kogema pidanud, neid on suurvõidu puhul hoopis õnnitletud. Urve on algaja lotomängija, kes ostis pileti tugeva sisetunde ajel: miski justnagu sundis piletit ostma. Võit, 8,6 miljonit krooni, kinkis liinitöölisest Urvele ja tema perele uue elu. Rudolf seevastu on lotot mänginud aastaid ja lõpuks tuli suur võit ka temale: Viking loto kohalik jackpot 727 000 krooni. See oli eluaeg rasket tööd teinud maamehe jaoks suur summa. Urve ja Rudolf räägivad, millele on oma võiduraha kulutanud.

Film jälgib seitsmeaastast kurti lastekodulast Ragnet eluperioodil, mil teda ümbritsevad inimesed peavad langetama tema kohta ja ka tema eest väga olulisi otsuseid. Kas paigaldada tüdrukule sisekõrva implantaat või mitte? Mida see kaasa toob – kas Ragnest saab kuulja või jääb ta kurtide viipekeelse kogukonna liikmeks, kuhu ta just on hakanud sulanduma? Mis on õige, mis on hea? Ragne saab kuulmisaparaadi, millega tuleb nii kurtide kui kuuljate maailmas toime tulla.

Film vaatleb kaht matriarhi. Tiina Jantson valitseb Eesti minimissi- ja missiimpeeriumit, Anne Eenpalu juhatab sõjalis-patriootliku lasteorganisatsiooni Kodutütred vägesid. Peategelased ja nende tegemised on väga erinevad. Kui Anne kasvatustöö rajaneb jäägitult isamaa-armastusele, siis Tiina maailm keerleb šõubisnise sädelevas pöörises. Ent midagi on neis naistes ka sarnast. Film heidab pilgu väärtustele, soorollidele ja moraalinormidele 21. sajandi alguse Eestis.

Hingeminev ja ülitugevat emotsionaalset laengut kandev film parimas loomeeas maailmakuulsast dirigendist Eri Klasist ja tema eluõhtusse jõudnud emast, pianistist ja klaveripedagoogist Anna Klasist. Lugu täis ilusat muusikat ja ema-poja liigutavaid suhteid. Kõigil tuleb kord aeg minna, ent siia maailma jäetud jäljed ei kustu iialgi lõplikult.