Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (38)

Diplomaadi saatus

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Riigimehe ja diplomaadi, Karl Friedrich Akeli elu lõppvaatusest kõnelevad tema tütred Asta Treude Tallinnas ja Lia von Sydow ning tütretütar Lii Heribertson Stockholmis.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Betti Alveriga

1990 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peep Puks

Peep Puksi meenutuslik portreefilm eesti luuletajast, kirjanikust ja tõlkijast Betti Alverist.

Meenutuslik portreefilm luulerühmitusse Arbujad kuulunud Betti Alverist (23.11.1906 –19.06.1989) on sündinud kohe pärast luuletaja lahkumist. Veel seisab puutumata tema viimane eluase, veel on värsked temaga kokku puutunud inimeste mälestused. Poetessi meenutavad paljud teda tundnud inimesed: lähedased, sõbrad ja kolleegid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ka Siber on olnud mu kodumaa

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Märt Müür

Märt Müüri film oma perekonnast, küüditamisest ja kohtumistest saatusekaaslastega.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva film

Enn Nõu videokassett nr 14, pala 1/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas.

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Albumis on fotod klassikaaslastest 1948. aastal ja väljasõidust Ekolni järvele 1951. 1953. aasta mais tehtud fotodel on õnnelikud abituriendid, kellest saavad peagi üliõpilased. Edasi videofilmid 1964. aastast, mil abikaasa Helga Nõu jalutab kahe väikese lapsega Uppsalas ja Olev Nõu lõpetab gümnaasiumi. 1973. aastal möödub Ennul kooli lõpetamisest 20 aastat, endiste koolikaaslastega kunagises klassiruumis ja peolauas. 1978. aastal täitub lõpetamisest 25 aastat - sel puhul toimub kokkutulek linnast väljas, paljud on tulnud abikaasadega, tehakse ühispilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamisest 35 aastat

Enn Nõu videokassett nr 14, pala 2/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Peo ettevalmistuskoosolek, materjal kooliajast.

Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva piduliku tähistamise ettevalmistamiseks on Bo Ekströmi juurde kogunenud endisi klassikaaslasi. Kohvilauas peetakse nõu. Järgnevalt näeme Enn Nõu korralikult dokumenteeritud materjali tema kooliajast. Klades fotod, dokumendid ja väljalõiked ajalehtedest koos Nõu kommentaaride ning päevikulaadsete sissekannetega. Materjal aastatest 1951-1953. Enn Nõu joonistused ja visandid gümnaasiumi ajast.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meenutus

1987 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Tellimusfilm, Muud liigitused | Režissöör: Heini Drui

Eesti NSV kultuuriministeeriumi tellitud film helilooja Heino Ellerist, kelle sünnist möödus 7. märtsil 1987 sada aastat.

Armastatud õpetajat ja heliloojat Heino Ellerit meenutab pianist ja muusikapedagoog Heljo Sepp. Ta räägib oma Elleri klaverimuusika-alasest dissertatsioonist Moskva konservatooriumis, intervjueerib muusikateadlane Ivalo Randalu. Koos jalutatakse Kadriorus, Laulasmaal Elleri suvekodus ja mere ääres. Saateks kõlab “Kodumaine viis”, mille leidmisest ja pealkirjastamisest ning harmooniast ja pingest on Heljo Sepal palju rääkida.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Katselendur Enn Kaarma mälestustahvli avamine Tallinna 10. keskkoolis

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 9 (1333), mai 1985

1985 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heli Speek

Portreepala Eestist pärit katselendurist Enn Kaarmast (1942-1983).
Teine reaalsus

1984 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Heini Drui

GITIS-e Eesti stuudio lõpetanud noored kolmkümmend aastat hiljem

1953. aastal lõpetas GITISe eesti stuudio 25 noort inimest. Õpiajal kirjutatud kirjade abil meenutavad oma tollaseid suhtumisi, meeleolusid, eluolu Vello Rummo, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Tõnis Kask, Ita Ever, Leili Bluumer, Aksel Orav ja Karin Garder. Filmis on kasutatud kroonikalõiku GITISlaste diplomietendusest ja 1983. aasta juubeliõhtult, stseene lavastustest, hetki lavastaja- ja õppejõutöös, filmivõtteplatsil, igavikuteele saatmisel.
- Voogedastus
- Vaata
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
100 aastat luuletaja Gustav Suitsu sünnist

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 21 (1297), november 1983

1983 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heli Speek

Mälestuslik portreepala luuletaja Gustav Suitsust, kes sündis 30. novembril 1883 Võnnus.
Leonid Iljitš Brežnevi mälestusele pühendatud

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22 (1274), november 1982

1982 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Andres Sööt

Nõukogude Liidu partei- ja riigijuhti Leonid Iljitš Brežnevit meenutatakse seoses tema surmaga ning matusega 15. novembril 1982.