Otsingutulemused

Portree kahest hiliskeskaeas fimimehest, Krsitjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kes on olnud aastaid tuntud tegijad, aga nüüd jäänud konkuretnsist kõrvale. Hinnatud filmioperaatorid Kristjan ja Edvard on olnud kolleegid-konkurendid pea 40 aastat, nüüd lähevad nad teineteisele külla. Kohtuvad nad omavahel harva, aga kui kohtuvad, kisub aasimiseks ja tülikangutamiseks. Ometigi on meeste ärplemises ja tögamises vennalikku soojust.

Neljakümnendatel aastatel toimusid dramaatilised sündmused nii Henrik Visnapuu (1890-1951) elus kui ka Eestis ja terves maailmas. See aeg hõlmab poeedi armastatud abikaasa Ingi surma, põgenemist kodumaalt ja maapao ängistust Austrias, Saksamaal ja Ameerikas. Poeedist kõnelevad teda kohanud ja mäletavad inimesed. Leitmotiivina läbivate lembelugude kõrval kõlavad kaasa luuletaja olemise ja iseendaks jäämise valikute küsimused keerulistes poliitilistes olukordades, aga ka suhted võimuga.

Toomas on 16aastane energiast tulvil Tallinna poiss, kes on jätnud kooli ja tahab saada agendiks. Politseiga on ta juba tuttav - näppamiste tõttu. Autoplahvatuse tagajärjel satub Tom haiglasse ühte palatisse tšetšeen Arturiga, sõjas perekonna kaotanud kinnise ja karmi mehega. Kuna politsei usub kindlalt, et Arturil on Eestis maffiasidemed, aitab Tom tal põgeneda. Mees ei taha teda oma asjadesse segada, kuid poiss järgneb talle kõikjale. Vähehaaval tulevad nähtavale Arturi mineviku sünged varjud. Tomi lustakus näib tema valu küll leevendavat, kuid veritasust ei saa tšetšeen loobuda. Nooruk seatakse silmitsi hirmutava tegelikkusega, kus asjad ei ole sellised, nagu nad paistavad, ja kus iga ...

Admiral Adam Johann von Krusensterni, esimese Vene lipu all ümber maailma sõitnud maadeuurija kodu oli Eestis. Tema tähtsaim töö – "Lõunamere atlas" – valmis Virumaal Kiltsi mõisas. Hoolimata oma saavutustest oli tema karjäär üsna konarlik – teda ei köitnud õukonnaelu ega ametkondlikud suhted. Ta oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, aga ka sõjaväelane, ja oma elu küpsed aastad pühendas ta noortele meremeestele. Tema elutööd kroonis eriline keiserlik privileeg – olla maetud Tallinna Toomkirikusse.

Helilooja Arved Haugi (1922-1995) autoriplaadi "Ma saadan oma varju" (1996) laulud avavad ühe etapi helilooja elus. Arved Haugi ja näitleja Anne-Reet Margiste armastuse lugu jättis sügava jälje tundeliste lauludena ka helilooja loomingusse. Oma mälestusi mitmekülgsest muusikust ja toredast inimesest jagavad Eri Klas, Ivo Linna, Vello Orumets, Vello Mikk, Urmas Arumäe, Ago Roo, Volli Käro jt. Film valmis Arved Haugi 85. sünniaastapäevaks.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

Magnus kasvab katkises peres, kus lastest eriti ei hoolita, ja mängib surmaga juhul-kui-mänge. Vanemate jutust on ta teada saanud, et oma kopsuhaigusega ei ela ta kuigi kaua. Noorukina on haigus küll välja ravitud, kuid ängistus on süvenenud. Magnus ei näe elul mõtet ega endal tulevikku. Isa, kes on oma raha teeninud valgustkartva äriga, loodab pojas elutahet äratada samade naudingutega, millega ta ise on harjunud. Magnus lähebki isa juurde, kuid tema loodab midagi muud.

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.

Tihtipeale elavad inimesed hoopis teist elu kui südames sooviksid. Harku valla järelevalveinspektor Andrus Purje näeb väliselt ehk rohkemgi kurikael välja, kui tema valvataval maa-alal seadust rikkuvad kodanikud. Kui vaja, läheb ta üksi pätikamba vastu ja väänab neil kõigil mõne minutiga käed selja taha. Eraelus saab inspektorist aga romantilise hingega muusik, kes nagu ehtne kauboi oma raudja täku Antoniusega ringi ratsutab, peab oma altarimaaliks päikeseloojangut ja unistab kaasalöömisest mõnes tõsises bändis.