Otsingutulemused

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Viimane episood toob vaatajani uue materjali ja täispikas dokumentaalfilmis kajastamata teemad. Osa vaatleb kriitiliselt Eesti meedia metsapoliitika kajastust läbi aastate ning asetab kajastused üha tulisemalt esile tõusva kliimakriisi valgusesse. Episood räägib juhitud kommunikatsioonist ning mainekujundusest, mida metsatööstus on poliitika kujundamisel järjepidevalt ellu viinud. Sõna saavad meedia- ja kommunikatsioonispetsialistid ning Eesti Maaülikool.

Dokumentaalsarja esimeses osas avavad loodusteadlased vaatajale metsa definitsiooni teaduslikust perspektiivist ning selgitavad metsa kui tervikliku süsteemi seaduspärasid. Teadlased käsitlevad muuhulgas kuidas metsa raie, reostus ja kliimamuutused võivad mõjutada metsa tervist ja selle võimet säilitada bioloogilist mitmekesisust. Selle kõige keskel, kuidas loodusliku seisundi halvenemine seab ohtu meie harjumuspärase elukorralduse. Esimene episood avab ukse tulisele debattile, mis uurib kuidas metsa majandamine tänu kaasaegsetele tehnoloogiale on mõjutanud metsade tänast seisundit. Kaamera ette tulevad loodusteadlastele otseselt vastanduvad puidusektori esindajad, kes määratlevad metsa mõõdetava ressursina. Episood annab puidutööstuse esindajatele hinnangute vabalt võimaluse oma seisukohti selgitada ning tööstuse väärtusi esile tõsta. Episoodi viimases kolmandikus avab metsa ja maa kasutusele spetsialiseerunud uuriv ajakirjanik oma töö tagamaad ning toob ...

Teine episood algab läbilõikega viimase kümnendi telesaadetest, mis ühel või teisel moel on metsadebatti kajastanud. Meedias kõlanud väited ja faktid avab vaataja jaoks loodsukaitsja, endine RMK töötaja Mati Sepp. Episood süveneb põhiküsimusse, miks eestlased määratlevad end sageli metsarahvana. Arheoloog Tõnno Jonuks räägib tagasivaatavalt läbi müütide ja rahvapärimuse, kuidas eestlaste identiteet on aja jooksul välja kujunenud ning kuidas metsad on eesti kultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse osas rolli mänginud. Episood avab läbi näidete ja faktide Eesti metsade ja looduskaitsealade tegeliku seisundi. Tuuakse esile šokeerivaid detaile, kuidas metsafirmad kasutavad seaduses olevaid kitsaskohti, mis võimaldavad neil seaduslikult looduskaitsealadel metsamaid lagedaks raiuda ning kuidas Keskkonnaministeerium ...

Sarja eelviimane osa avab arutelu selle üle, kuidas tugevdada metsade ja looduskaitsealade kaitset ning hoiakut jätkusuutlikuma metsanduse poole. Episood kutsub üles teadlikkuse tõstmisele haridussüsteemi muutmise kaudu ning pakub suundi poliitilistele muutuste osas, mis aitaks looduskaitsealasid tulevaste põlvede jaoks paremini säilitada. Episood tõstab esile Euroopa Komisjoni hiigeltrahvid, mis süsiniku liigse emiteerimise tõttu Eestil ees seisavad. Trahvid asetatakse rahvusvaheliste kokkulepete konteksti, mida seni metsadebatis on ajakirjandus vaid põgusalt käsitlenud. Eelviimane episood puudutab laiemalt kliimakriisi ning suunab tähelepanu tulevastele põlvedele. Vaatleb tänast metsapoliitikat tuleviku perspektiivist ning kutsub emotsionaalselt tegutsema, et järeltulevaste põlvede elukeskkond tänaste otsuste läbi ei halveneks.

MERIKE (55) on Tobra tallide treener ja hing. Ta sündis ühe käega, aga see on ainult välise kirjelduse osa, tema enda jaoks väheoluline. Küll aga on märgiline, kuidas Merik siia talli 20 aastat tagasi sattus. See on positiivne eskapism, ja sellisena meie filmi seisukohast oluline. Merike hoolis hobustest ja armastas ratsutamist lapsest saati ja sattus juhuse läbi siin tallides ratsutamas käima, koos lastega, siis oli Tobra tallides vaid mõni hobune, trennis käisid vaid mõned lapsed. Eks Merike aitas lapsi, kus abi vaja ja talliomanik kutsus ta poris tallipoisiks tööle. Merike räägib, et ta pakkis oma asjad Tõrvas päevapealt, võttis tollal ...

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.

Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku ("savvusanna kombõ"), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.