Otsingutulemused

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.

Riigimees ja diplomaat Friedrich Karl Akel, elukutselt silmaarst, oli Eesti Vabariigi riigivanem, kolme valitsuse välisminister, saadik Soomes, Roostis, Taanis ja Saksamaal. Ta arreteeriti 1940.aasta sügisel ja mõsiteti surma järgmise aasta suvel. Kaua aega ei teatud tema saatusest usaldust väärivat tõde. Oma isast ja perekonna saatusest kõnelevad Fr. Akeli tütred Lia von Sydow Stockholmis, Asta Treude Tallinnas ning tütretütar Lii Heribertson. Akeli saatuslooga põimub Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi lugu, mida kroonib Carl XVI Gustavi ja kuninganna Silvia visiit 1992. aasta kevadel.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Betti Alver tõrjus aastate vältel kõik lähenemiskatsed kui küsimus puudutas tema isiku jäädvustamist - luuletajast jäävad tema luuletused. Austades poetessi tõekspidamisi, keskendusid filmi autorid Paul-Eerik Rummo ja Vallo Kepp tema poeesiamaailmale. Loo läbivaks teljeks on luuletaja elukäiguga seotud olulised paigad. Kasutatud on unikaalseid filmikaadreid Betti Alverist tema juubeli tähistamiselt Vanemuise kontserdisaalis 1981. aastal. Betti Alveri luulet loevad autor ise ja Viiu Härm.

Dokumentaalfilm revolutsionäärist-kommunistist Hendrik Allikust ei ole pelgalt eluloofilm. Tegu on filmiga, milles põgusalt näeme Hendrik Alliku elumaratoni üksikuid lõike. Autorid Ene Hion ja Andres Sööt on keskendanud tähelepanu eelkõige peategelase suhtumistele, hinnangutele, elutarkusele.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?

1973. aastal valminud film põhineb neljaosalise telemängufilmi „Lindpriid” materjalil ega ole originaalne teos. Nüüd on filmi peamine idee kommunistliku töölisliikumise kõigutamatu ja järjekindla võitlustee näitamine. Üle igasuguste takistuste, läbi raskete pingutuste põranda all, läbi vangimajade lukustatud uste ja trellitatud akende kannab töörahvas kommunistliku partei võitluslippu. Sellisel võitlusteel tuleb ette ka kaotusi, ent läbi kaotuste ja kannatuste kasvab töölisklassi tahe võidelda oma õiguste eest.

Kui randröövlid eesotsas parun von Üxkülliga järjekordse laeva valemärgutulega karile eksitavad, ei kavatse nad laeval hingelistki ellu jätta. Ometi pääseb madrus Andreas talutüdruku Jaana ja mõni aasta tagasi von Üxkülli pärisorjusest põgenenud Matise abiga Tallinna. See tähendab von Üxkülli tegude ilmsikstulekut, ja parun saadab oma sulased tülikat tunnistajat püüdma. Need toovad aga kaasa hoopis Matise. Linnaõhk teeb vabaks, ja Matisest ongi saanud vaba mees, kes ei tõmba paruni ees küüru selga - mis tolle meelest on kõige karmimat nuhtlust väärt. Et see raekohtus hukkamõistu leiab, sütitab temas silmitu raevu.

Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.

Semjon Školnikovi portreefilm andekast keeleteadlasest ja etnograafist Boris Vildest, kellest sai teise maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumise juhtfiguur. Tutvustatakse Vilde haridusteed, töö- ja teadusalaseid saavutusi ning tegevust teise maailmasõja päevil Pariisis. Boris Vildet meenutavad tema ema, abikaasa ja kunagised võitluskaaslased. Kasutatud on Vilde kirju ja vanglapäevikut.