Otsingutulemused

Vaade 32-aastase perfomance’i-kunstniku Sandra Jõgeva äraspidisesse maailma. Sandra on piiride lõhkuja nii elus kui kunstis. Ta kasutab kõiki elus saadud kogemusi otsesemal või kaudsemal moel oma kunstis, kaldudes mõlemas äärmustesse. Ta tahab kõiges pakkuda alternatiivset vaatenurka ega vastata ootustele. Sandra hektiliste tegemiste ja sõnavõttude kõrval jälgitakse justkui teises aegruumis kulgevat harmoonilist vaikelu – need on Sandra vanemad Malle Leis ja Villu Jõgeva, kelle jaoks on näituste tegemine ja kunstnikuks olemine rahulik elamise vorm või isegi rutiin. Sandra puhul on aga iga uus etteaste elu küsimus – kas triumf või fiasko.

Rein Raamatu dokumentaalfilm kerib vähehaaval lahti eesti teatrilegendi, lavastaja ja näitleja Mikk Mikiveri elu- ja loominguloo. Viimane intervjuu Mikiveriga tema Võsu kodus raamib filmilugu. Veel haigena oma eluõhtul unistas ta sellest, et tulla tagasi teatri juurde, lavastama. Mikk Mikiveri isiklik ja lavaelu on kulgenud avalikkuse silme all, aga inimesena jäi teatrimees suureks mõistatuseks, millesse ei too suurt selgust ka tema viimane pihtimuslik intervjuu. Mikk Mikiveri elu ja loomingu kohta avaldavad arvamust inimesed, kes teda hästi tundsid – pereliikmed, kolleegid ja sõbrad, paljud kultuuriloos olulised inimesed.

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...

Põlisest Missomaa suguvõsast pärit Nopri talu peremees Tiit Niilo paneb püsti oma talumeierei, püüab päästa kohalikku kooli hääbumisest ja loodab metsaküla asjad kuuldavaks teha ka Toompeal. Peres kasvab viis last – elujõuline peretalu annab tulevikulootusi. Mees rabab mitme eest. Ikka selleks, et talu kestaks, elu maal jätkuks ja Niilode suguvõsa esivanemad võiksid rahul olla. Kokku saavad tänase Eesti maaelu võlu ja valu.

Vähihaiguse tõttu tehti Ehale 13 aasta jooksul 15 operatsiooni, ta sai keemia- ja kiiritusravi. Kuid tema elurõõm ja elamise jõud on püsima jäänud. Ta on erakordne juhtum eesti onkoloogide praktikas. Filmis saavad sõna Eha ravivad arstid Avo Viiard, Jaan Kelk, Aivar Tilk ja Ants Vaar, kes tunnevad heameelt, et Eha on suutnud oma haigusega nii kaua vastu pidada. Eha positiivset ellusuhtumist toidab ka suur armastus Mati, kellega kohtuti siis, kui mõlemal olid selja taga elus rasked ajad. Elurõõmus ja optimistlik naine keskendub lihtsatele, püsivatele eluväärtustele, naudib elu pereringis ja toimetab aktiivselt tööl, mõtlemata kogu aeg rängale haigusele, mis teda iga ...

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.

Dokumentaalfilm 13-aastasest poisist, kes lahkus elust. Film otsib vastust - miks?

Ime see ju on – harmooniline perekond, kellel kulgemise kindel siht silme ees terendamas. Ema Rutt ja isa Anatoli kui mitmekordsed suusatamise juunioride EM-i kuldmedalistid, tütred Kristina ja Katrin aga rahuliku enesemõistetavusega astumas karmi tippspordi maailma. Hans Roosipuu ja Enn Säde jälgivad ligi aasta spordiperekonna värvikat ja pingutusterohket igapäevaelu.

Kui neljalapselises peres üks lastest vajab pidevalt erihooldust, mõjutab see kogu pere elurütmi. Elatakse teadmises, et nõrgemat tuleb aidata. Film on Kariliisist, kes on sündinud pimekurdina. Tema viies elusuvi on midagi erilist. Esmakordselt on ta võimeline koos perega tegema pikemaid jalutuskäike senitundmatutesse paikadesse. Liikumisrõõm on tema jaoks suurim rõõm.

Tuleb pühapäeva õhtul missikoolist koju, seab kontsakingad viie lapse sandaalide-botikute kõrvale, kohendab pisikeste tekke ning läheb lauta seale sööki segama. Kaunis Amanda on otsustanud uutele väljakutsetele vastu astuda: jõusaal, kombeõpetus, meigikunsti saladustesse pühendumine. Jaanilaupäeva õhtul istub pereisa lastega Lillepaviljonis publiku ridades, pöidlad pihus. Kas emast saab täna "Eesti piiga"?