Otsingutulemused

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Tallinn, sügis 1944. Saksa väed on taandunud ja Nõukogude võimukandjad Eestis tagasi. Noor Aleksei saabub tööle Patarei vanglasse, kus hoitakse eesti rahvuslasi. Aleksei on lummatud salapärasest neiust, kes vangla kõrval pargis kinnipeetutele laulab. Kui Aleksei saab teada, et julgeolekutöötajatel on plaan salapärasele laulmisele vägivaldne lõpp teha otsustab ta neidu hoiatada. See otsus viib noormehe järgmiste valikuteni, mis seavad ohtu nii tema töö kui elu.

Muusikaline dokumentaalfilm eesti rahva lemmikbändist Kukerpillid. Film kutsub vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis. Vaatajal on võimalus heita pilk ka bändibussi, proovi ja lava taha ning otsida koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab. Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat. Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, on vältinud selles filmis tavapäraseid intervjuusid ja on Kukerpillide ...

Maria karjäär sai alguse Kuressaare Muusikakoolist, kus talle kohe algusest peale oli selge, et ta tahab saada artistiks. Taani konservatooriumisse jõudis ta seetõttu, et tahtis juba lapsest peale, et mängitaks tema muusikat, Eestis aga sunniti teda mängima vanu tuntud heliloojaid. Maria Fausti loominguline allikas on tugevalt seotud tema nooruse ja trauma motiiviga. See kõik on tema loomingus üldsemalt üles tõstnud naisküsimuse ja selle, kuidas äärmiselt meestekeskses muusikamaailmas läbi lüüa. Filmi sündmustik põimub tihedalt Maria Saaremaal elava ema Tatjanaga, kellega tal meeldib kalal käia ja mõtiskleda elu olemuse üle. Oluline inimene Maria jaoks on tema mees Ned Ferm, kes on pärit Ameerikast. ...

Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb. Arvukates telesaadetes on vaataja kohtunud just sellise Rannapiga, millisena ta ennast parajasti näidata soovib. Tal on suurepärane võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Kui kaamerad filmivad, läheb Rein oma rolli. Ka valmivast dokumentaalist oli tal oma nägemus, mis oli küll vastuolus filmi tegijate omaga. Neid paelus ennekõike maestro persoonina - vaadata maski taha ja näidata päris Rannapit ning aidata mõista, miks ta on kujunenud just ...

Margo Kõlar räägib tööst filmiheliloojana.

Film tugineb osaliselt Tõnis Mäe eluloole, kuid keskendub rohkem tema tänasele loomingule, uute laulude valmimisele – ja näitab, kuidas ka igas uues loos peegeldub tema isemoodi maailm, kajastuvad erinevad hetked kogu tema elust ja Eesti kultuuriloost.

Dokumentaalfilm dirigendist ja kontratenorist Risto Joostist jälgib mehe, tema mõttekaaslaste ja Tallinna Kammerorkestri tegemisi kahe aasta jooksul, et avada muusika sünni protsess eesmärgi püstitamisest kuni tulemuse saavutamiseni.

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ...

Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi "Keti lõpp" tegevus hargneb linna serval asuvas viimast päeva avatud burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Üksteise järel ilmuvad Ketti viimase päeva värvikad külastajad. Tuleb lihtsat tööd otsiv tippülikoolides üleharitud noormees, tuleb omavahelistes suhetes väljakannatamatu aususeni jõudnud abielupaar, tulevad kaks jänkut, et enne tüdrukuteõhtule suundumist korralik põhi laduda - tulevad ja lähevad. Kõik justkui omas mullis, mis Ketis plahvatab - lootuses leida mõistmist ja lähedust. Peategelane, Ettekandja, on selle kõige tunnistajaks.