Otsingutulemused

Ants Eskola: Olla või mitte olla

2008 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kristjan Paul Esperk-Virve

Kristjan Paul Esperk-Virve portreedokumentaal oma vanaisast, 20. sajandi legendaarsest eesti näitlejast Ants Eskolast ja tema loomingust.

Minek

1990 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Avo Paistik

Film kõigi elusolendite võrdsest õigusest elule.

Lend

1988 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Avo Paistik

Sügavalt filosoofiline joonisfilm kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.

Näkimadalad II jagu

1987 | Täispikk telemängufilm, Seeriafilm, Telemängufilmid | Režissöör: Olav Neuland

Olav Neulandi lavastatud eepiline draama Herman Sergo samanimelise romaani ainetel räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. Süžee tugineb ajaloolistele isikutele ja sündmustele.

Kevadine kärbes

A. H. Tammsaare miniatuuri "Kärbes, prussakas ja ämblik" ainetel.

1986 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Hardi Volmer, Riho Unt

Riho Undi ja Hardi Volmeri nukufilm Tammsaare miniatuuri "Kärbes, prussakas ja ämblik" ainetel.

Saja aasta pärast mais

1986 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.

Karge meri

1981 | Täispikk mängufilm, Mängufilmid | Režissöör: Arvo Kruusement

Arvo Kruusemendi film August Gailiti samanimelise romaani ainetel viib vaataja saarele, mis elab muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja tavade järgi. Filmi visuaalis tõuseb esile Ruhnu kalurite ja hülgeküttide eluolu, kommete ja etnograafia kujutamine ning looduse ja külamaastike maalilisus.

Inimesed sõdurisinelis

1968 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Jüri Müür

Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.