Otsingutulemused

Eesti-Soome koostöös valminud telefilm räägib tragikoomilises võtmes eestlaste ja soomlaste suhetest. Öises Tallinnas ristuvad kahe taksojuhi, eestlase Toomase ja soomlase Pepe teed. Kohtumine jätkub eestlase kodus, kus ühe tormilise ööpäeva jooksul pannakse proovile mõlema mehe tõekspidamised ja arusaamad. Pannakse paika kogu elu – raha, naised ja rahvus ning võetakse läbi stereotüübid ja eelarvamused, mis sugulasrahvaid ühendavad ja lahutavad. Filmi aluseks on Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi "Taksojuhid/Taksirengit" lavastus Von Krahli teatris aastal 2003, lavastaja Ingomar Vihmar.

Lõbus meeleolu ja lustimine ei lõpe nii nagu võiks arvata. Mees ja naine kohtuvad, joovad šampanjat, suudlevad, tülitsevad ja üks neist lahkub elust – kaaslase abiga. Ei või iial teada, kas mäng, milles te osalete, on ka teie partnerile kõigest mäng.

Saamuel Pliuhkami uued seiklused leiavad aset juba tulevikus. Elatakse aastas 2007. Kogu Euroopa on ühinenud. Vaid üks väike küla on jäänud põikpäiselt omaette. Seal elab oma väikesel maalapil Saamuel Pliuhkam koos oma naise, sea ja kanaga. Saamueli elu on viinauimas kidumine. Külakõrtsis püüab Euromees propageerida ühinemist, kuid Saamueli huvitab vaid naps, mille eest on ta valmis maha parseldama ka oma kalli elaja sea. Siis aga sünnib midagi ootamatut. Saamueli koduhoovil purskub maapõuest välja nafta ja mees saab paugupealt rikkaks. Rikkus toob kohale euromaffia. Sellest saavad alguse Saamueli seiklused oma rikkuse ja iseolemise nimel.

Alkoholikurat on inimese vaenlane, nagu selgub viinapoes, kaineris, lastekodus ja jaanitulel. 1976. aastal kulub iga täiskasvanud tallinlase kohta pudel viina nädalas. Pedagoogilise šokivõttena on sisse toodud ka lapsed.

Indrek Paas on oma klassikaaslastest Mauruse eragümnaasiumi pikem ja vanem, kuid härra Maurusele see ei loe. Eesti poiss peab saama õppida, kui ta seda tõesti tahab ja viitsib. Kuid nagu selgub, pole see põhimõte koolis sugugi peamine. Õigupoolest pole siin ühtki põhimõtet, millest teatud tingimustel mööda ei pääseks. Indrek õpib siin tundma tõdesid, mis võivad osutuda valedeks, ja valesid, mis võivad juhtida tõeni. Ta kohtab tütarlast, kellele võib ise nime valida, ja kaotab ta enne, kui julgeb seda teha. Kus on siis sügavaim tarkus ja suurim armastus - või kas neid üldse on olemas?

Kui kaks Nõukogude Eesti noort, Juhan ja Linda Rootsis randuvad, on neil seljataha jäänud pikad ideoloogilised debatid sõpradega, mille ootamatuks tagajärjeks on mõrv. Noored ei tea, et siin kohtuvad nad inimestega, kes neid juba tükk aega on piiranud, et neid enda huvides ära kasutada. Kuigi kodumaalt püütakse neid aidata, kõnnivad nad ikkagi kuristiku serval.

Hiiri pole näha ja kassid jäävad magama. Salamahti tulevad hiired, seovad laisad kassid sabapidi hiirelõksu külge ja teevad nõnda lustaka sõidu.

Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.