Otsingutulemused

Eestimaast kaugel Jaapani mere ääres elavad eestlased ei ole unustanud oma emakeelt ja kodumaad. 19. sajandi lõpus väljarännanute järeltulijad on harjunud Kaug-Ida rahvaste kommete ja eluviisidega. Töötegemine ja laulmine on alati au sees. Eestlased on eluga Jaapani mere kaldal rahul.

Kinomehaanik Jaan Vihm on Puka kandis lugupeetud mees. Ta on ENSV teeneline kultuuritegelane, Tööpunalipu ordeni kavaler ja rahvasaadik. Jaan on sealkandi rahvale kino näidanud 28 aastat ja on valmis seda tegema veel teist samapalju.

Georg Otsa teatrirolle ning esinemisi soolokontsertitelt, nagu P. Tšaikovski "Jevgeni Oneginis", A. Rubinsteini "Deemonis", P. Leoncavallo "Pajatsites" ja G. Verdi "Rigolettos", D. Kabalevski "Colas Breugnonis", mängufilmis "Mister X"; lauludest kõlavad A. Kapi "Metsateel", E. Kolmanovski "Kas ihkab sõda meie maa", K. Listovi "Sevastopoli valss", F. Schuberti "Muusikale" jpt. Lauljast ja tema loomingust räägivad kolleegid erinevatest teatritest ja lähedased pereringist. Diktoritekstis on kasutatud Georg Otsa vastuseid ajakirjanikele.

Sõjakomissariaadi töötaja Serafim Kurmõšski on kolmkümmend aastat tegelenud Suures Isamaasõjas Eesti NSV territooriumil langenud tundmatute sõdurite tuvastamise ja matmispaikade otsimisega. Kurmõšski annab ülevaate otsingute käigust. Sõjasündmusi kommenteerivad kohalikud elanikud, kes kuulsid oma kodukohas sõdurite hukkumisest ja matmistest. Kaadrid säilmete väljakaevamisest, tuvastamisest ja ümbermatmisest.

Esmakordselt tutvustatakse eesti isetegevuslike kunstnike loomingut. Omapärane kihnu kunstnike meremaalistiil, Paul Kondase naiivsed kompositsioonid, Armilde Orno ja Linda Lepiku jt kunstnike primitiivsed loodusmaalid on kokku üks rõõmsameelne pildikogu. Lihtsad inimesed leiavad endale natuke vaba aega, et tegelda kunstiga. Soosaar uurib kunstnikelt, kuidas pildid on sündinud. Kunstnike igal pildil on oma lugu. Vanaduspäevil Kanadas elanud Kihnu mehe Jaan Oadi piltidel on kujutatud Kihnu saare ajalugu. Kodumaja uksele ilmub endine kooliõpetaja Paul Kondas rohutirtsu kostüümis, kääksutab viiulit ja esitab luuletuse. Tutvustab oma maale ja sündmusi, mis seal kujutatud.

Portreefilm Eesti Laskurkorpuse ülemast, kindralleitnant Lembit Pärnast (1903–1974) ning tema elu- ja võitlusteest. Endel Pärna portree kujuneb tema kaasteeliste meenutuskildudest (enamasti kas sünkroonvõtted või kaadritagune tekst). Kasutatud on arhiivikaadreid, perekonna- ja arhiivifotosid.

Kujundlik portreevisand põimib kokkku kolm erinevat isiksust ja oma andele pühendunud loojat. Tantsijanna Elonna Spriit, rahvatantsupedagoog ja mitme tuntud rahvatantsuseade autor Kai Leete ning kandlemeister Eduard Uibo – kõiki neid kannustab soov luua nii kaua, kui aastaid on antud.

Eesti dokumentalistika tippude hulka kuuluv Mark Soosaare dokumentaal-essee Eduard Wiiraltist - saatanluse selgeltnägijast ja valgusingellikust kunstnikust, nagu temast kirjutas 1937. aastal ajakirjas Le Courrier Graphique kriitik Pierre Mornand. Filmis kohtuvad kaks erinevat maailma – looduslähedane lihtsus ja suurlinlik ekstravagants, rännatakse kunstniku jälgedes ning süüvitakse tema loomingu salapärasse. "Maised ihad" on täispikk portreefilm Eduard Wiiraltist läbi tema naismodellide silmade. Kaamera rändab mööda Eestit, Lapimaad, Pariisi ja Marokot. Mitte kõiki modelle ei õnnestu kohata, kunstnikku saatnud mõtteid ja vaimsust aga küll.

Oktoobrirevolutsioonist osavõtja, personaalpensionär Nikolai Salm meenutab pöördelisi sündmusi Peterburis kuuskümmend aastat tagasi 1917.

Valdo Pandi 4-osalise filmitsükli viimane osa. Põgenenud Venemaale, jõudis Johannes Preimann läbi rännakute Usbekimaale, kus leidis omale kodu. Lõppsõnas mõtted noorele sugupõlvele.