Otsingutulemused

Lugu Sinimägede kaitselahingutest Eestis 1944. aasta suvel. Ajal, mil Punaarmee Euroopas ligi tuhat kilomeetrit edeneb, ei suuda ta peaaegu poole aasta jooksul vallutada kolme nõlva Ida-Eestis. Sakslased on Eesti idapiirile mobiliseerinud massiliselt eesti vabatahtlikke, enamasti verinoori mehi. Kapten Paul Maitla kirjutab sel suvel päeviku, emotsionaalse sisevaate ümbritsevale julmale sõjale. Päevik, kirjad, mälestused ja arvukad intervjuud lahinguis osalenud meestega avavad Sinimägede lahingud üksikisiku vaatepunktist. See on ka lugu Maitla tütrest, kelle isal tuli sõtta minna enne, kui tütar oli sündinud. Saatuse tahtel ei näinud nad teineteist enam kunagi.

Üle poolte Eesti abieludest ja kooseludest lõpevad lahutusega. Isata kasvanud tüdrukud saavad emade käest teadmise, et meeste peale loota ei saa, tuleb ise hakkama saada. Peategelane Airika põlvneb üksikemade liinist. Üksinda on lapsed üles kasvatanud nii tema vanavanaema, vanaema kui ema. Vanavanaema ja vanaema saadeti 1949. aastal Siberisse ning nad pidid oma tütred üles kasvatama ilma isata. Airika ema on kaks korda lahutatud ja kasvatab üksi Airika 16-aastast õde. Film jälgib 25-aastase Airika igapäevaelu ja uurib põhjusi, miks on noor naine otsustanud elada ilma meheta ja saada üksikemaks.

Lugu Lõuna-Eesti traditsionaalsest nõidusest - kaetamisest, mille peamiseks põhjuseks arvatakse kadedust. Kadestaja kuri silm on aga ohuks ka tänases külaelus. Filmi võttegrupp läheb Võrumaale Luutsniku külla asja uurima. Põnevate ja salapäraste lugude kaudu jõutakse kaetajale järjest lähemale. Kaetamine on üks väga keeruline enesekaitse ja teise inimese mõjutamise vorm. Kui palju kuri silm kellelegi mõjub, oleneb inimese enda mõtte- ja sisendusväest.

Luutsniku külas Haanjamaal elab mees nimega Heino Hunt. Elab üksi keset laant, iidse Liivimaa südames, libahuntide kodumaal. Luutsniku küla inimesed on endiselt libahundiusku, nad hoiatavad külasse sattunud võõraid Heinoga kaupa ja koostööd tegemast, sest tal olevat vigurid sees. Temaga seostatakse nii mitmeidki mõistatuslikke kriminaalseid juhtumeid. Mõned suhtuvad Heinosse vaenulikult, mõned kartlikult, mõne jaoks on ta lihtsalt naaber. Ühte teatakse Luutsniku külas kindlalt – Heino käivat libahundiks. Heino ise, kaval helk silmanurgas, ei kinnita asjalugu ega lükka ka ümber.

Väikesaarele rajatavat lambafarmi on tulnud ehitama mehed mandrilt eesotsas brigadir Lembituga. Peavarju leiavad nad keskeas Marta ja tema noorukese tütre Kaja majas. Elu ja töö kulgevad rutiinselt, kuid pikapeale löövad kindlapiirilistes ja vaoshoitud suhetes välja ebakõlad, mis annavad märku mahavaikitud probleemidest ja igatsusest inimliku soojuse järele.

1947. aasta. Sõda on lõppenud, kuid Eesti metsad varjavad ikka veel relvastatud mehi. Kui saabub teade, et oodata on välisluure dessanti metsavendade toetuseks, asub julgeolekuohvitser Rein Taim juhtima NKVD vastuoperatsiooni Lääne diversantide ja Eesti metsavendade juhtide tabamiseks. Tema rühmal tuleb dessandiks maskeerituna jõuda metsavendade peidukohta, võtmeisikuteni selles rindejooneta võitluses. Rein teab, et valearvestuse eest maksab ta omaenda ja sõprade eluga. Kui rühm kohtub pealik Sandri ja tema meestega, algab mäng, milles näiline ja tõeline lakkamatult kohti vahetavad, mäng elu ja surma peale, milles proovitakse läbi aated ja südametunnistus.

Film on valminud Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi Peeter Simmi režii- ja Viktor Abdalovi operaatoriteaduskonna kursusetööna.

Äsja ülikoolist tulnud kriminalist saab ülesande juriidiliselt vormistada süütamisjuhtum, mille on omaks võtnud 18aastane Epp-Kai. Ent ta ei näe tüdruku teol motiivi. Tema partner, kogenud uurija, kellel on tööd niigi küllalt, ei pea vajalikuks pikki vestlusi süüalusega. Noor uurija aga tajub, et Epp-Kai varjab midagi, ja et eeluurimisvanglas peab ta meeleheitlikku võitlust iseendaga, püüdes leida õiget teed.

1972. aasta üliõpilased Jaan ja Heiki ületavad ajajõe. Teisel kaldal ootab poisse 1944. aasta sügis okupeeritud Eestis. Toimub kahe ajastu, kahe mentaliteedi valus kokkupuude. Noormeestel tuleb teha otsustavaid valikuid, et ellu jääda. Film on suunatud sõja, fašismi, kodanliku natsionalismi ja abstraktse humanismi vastu ning on kantud põlvkondade teineteisemõistmise, ideaalide ja eesmärkide ühtsuse ideest.

Kaugatoma rannarahvas asub ehitama oma laeva, et teenida paruni suvast sõltumatut elatist. Parun teeb kõik, et ettevõtmist takistada, kuid ikkagi heiskab "Kaugatoma" oma valged purjed. Paraku osutub raha võim otsustavaks nii ühistegevuse korraldamisel kui kapteni, jõulise loomuga Tõnis Tihu suhetes kogukonnaga ja oma lähedastega. Ta hülgab Liisu, kellega tal on poeg, ja naitub jõuka lesega. Kaptenina on tema võimuses hoolitseda meremeeste käekäigu eest, kuid ta mõtleb pigem enda julgeolekule. Ent juba puhuvad üle mere 1905.aasta tuuled.