Otsingutulemused

21. septembril 2008 pidas kaitsepolitsei kinni endise kaitseministeeriumi ametniku ja NATO ning Eesti tippsaladuste hoidja Herman Simmi. Ta tabati rahvusvahelise koostöö tulemusena, milles osalesid nii Eesti kui paljude Lääneriikide eriteenistused. Filmitegijad uurivad, kuidas sai Suure-Jaani poisist nõukogude miilits, kes karjääriredelil üles liikudes tippametnikuks tõusis ning kelle kätte koondus NATO 28 liikmesriigi strateegilisi saladusi sisaldav korrespondents. Kuidas kõrgete riiklike autasudega pärjatud ja soliidse fassaadi taha varjunud mees „mutiks” muutus ega teinud ainsatki viga, mis oleks 13 aasta jooksul andnud vähimatki põhjust kahtlustada teda Vene luurele andmete lekitamises.

Kunagiste Eesti naiskodukaitsjate ja Soome lottade meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Kroonikakaadrid ilmestavad totalitarismi tõusu 1930ndate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemisega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool, see, mis tuleb esile poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Portreefilm armastatud laulumemmest Virve Kösterist, lihtsast saarenaisest, kes loob laule merest ja armastusest ning mis juba looja eluajal muutuvad rahvalauludeks.

Eluloofilm 20. sajandi suurkujust Ants Eskolast (kuni 1935 Gerhardt Esperk), ajaloolainetel räsitud ja olemisvalikutes vastu pidanud Eesti näitlejast. Ahiivifotode ja filmikaadrite, Eskola mälestuste ja kaasaegsete meenutuste toel rullub lahti värvikas elukaar: sünnist esimese eluõitsenguni, joonistuskoolist teatrisse ja estraadilauljaks, reetmiseni ja vangistuseni Siberis, lavalaudadele naasmimisest ja taas oma rahva kunstnikuks saamiseni, lastest lastelasteni, Venemaast ja Ameerikast. Eskola särava teatriloomingu varjust tõuseb esile ka andekas kunstnik ja harrastusoperaator. Eestlased valisid 20. sajandi saja suurkuju hulka näitleja, kelle eluteed kujundas hamletlik valik: olla või mitte olla.

Ukraina nimeka helilooja Valentin Silvestrovi jaoks on muusika kogu tema elu mõte. „Muusika, see on Maailma laul iseendast.” „Ma olen kuulus oma köögis. Ja sellest mulle aitab.“ Need sõnad väljendavad täpselt Silvestrovi muusika „stiihiat”. Oma muljeid heliloojast jagavad sõbrad ja head tuttavad Sofia Gubaidulina, Igor Blažkov, Andrei Volkonski, Tatjana Gridenko, Gidon Kremer, Arvo Pärt, Andres Mustonen jpt. Avaneb helilooja kujunemislugu ja loomingukreedo. Saame olla lähedal muusika loomisprotsessile koos maailma tippinterpreetidega ja võimaluse nautida tema hingeminevat muusikat.

Eili on noor neiu, kes usub, et riietumisstiil on inimese isiksuse määramise juures üks väga oluline element. Temale on hallist massist erinemine väga tähtis. Dokumentaal uurib, kuidas Kalev Eiseli kujundatud saapad sellele eesmärgile kaasa aitavad.

Kuidas portreteerida meest, kelle maailm on galaktikasuurune, kelle peas asub kogu semiosfäär ja kelle pärand on killukestena jäädvustatud fotodele, raamatutesse, videosalvestistesse? Üheks võimaluseks on võtta kokku erinevad elud, need visualiseerida, põimida tervikuks. Putukas, sidemees, vunts, juut, kosmopoliit, semiootik, mõtleja, pereisa, lektor ja kosmonaut Juri Lotman kohtub filmilinal Einsteini, Stalini, Gagarini, Belka ja Strelka, Puškini ning ümarlauarüütlitega. Ilmutusena kangastub üksikasjalik tagasivaade 20. sajandile. Nägemus maailmakuulsa semiootiku Juri Lotmani sise - ja välismaailmast, kus keerulistes ajalootingimustes loodi Tartusse vaba mõtte oaas ja pandi alus ülemaailmselt tuntuks saanud kultuurisemiootikale.

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.

Näitleja Katrin Välbe (1904 – 1981) on teatriinimestele olnud Katja, oma lähedastele – mamma. Teatris, raadiokuuldemängudes, filmides ja telelavastustes on tema hääl ja kuju jätnud palju jälgi. Veel mäletatakse Katjat, aga millal algab unustamine? Näitleja Katrin Välbet meenutavad tema kolleegid ja pojatütar Kai Idarand oma pojaga. Katkendid mängufilmidest, kus Katrin Välbe on mänginud.

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut (endine Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on teadus- ja arendusasutus geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse vallas. Filmis tutvustatakse kohti, kuhu algselt oli kavandatud maja ehitamine ja milline ta esimeste projektide järgi välja pidi nägema. Lõpuks leiti ikkagi majale koht Tallinna Tehnikaülikooli linnakus.