Otsingutulemused

"„Sügisball” räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Kui katsuda kuidagi žanri määratleda, siis võib öelda, et „Sügisball” on süsimust komöödia üksindusest, ahastusest ja lootusetusest.” Veiko Õunpuu, režissöör

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Üle poolte Eesti abieludest ja kooseludest lõpevad lahutusega. Isata kasvanud tüdrukud saavad emade käest teadmise, et meeste peale loota ei saa, tuleb ise hakkama saada. Peategelane Airika põlvneb üksikemade liinist. Üksinda on lapsed üles kasvatanud nii tema vanavanaema, vanaema kui ema. Vanavanaema ja vanaema saadeti 1949. aastal Siberisse ning nad pidid oma tütred üles kasvatama ilma isata. Airika ema on kaks korda lahutatud ja kasvatab üksi Airika 16-aastast õde. Film jälgib 25-aastase Airika igapäevaelu ja uurib põhjusi, miks on noor naine otsustanud elada ilma meheta ja saada üksikemaks.

10-aastane Martin on emaga uude elukohta kolinud. Siin ei ole poisil sõpru ja ta veedab aega üksi Röövlirahnul. Viimasel koolipäeval paneb ema Maris Martinile südamele, et ta vähemalt täna ühtki pahandust ei teeks. Ometi läheb kõik jälle valesti. Kooli direktoril Rolandil on nimelt tütar Marta, kes meeldib Martinile, aga ka Kevinile, kellel on uhke roller ja kallid tossud. Poiste rivaalitsemine lõpeb Martini jaoks ema koolikutsumisega. Viimases hädas tuleb poisile appi riukalik võlurkass Nitram, ühes temaga aga ka uued seiklused.

See on tragikoomiline lugu tavalise paneelmaja elanikest. Ühel heal päeval läheb elektroonik Anti hulluks ning otsustab televiisorite asemel maailma parandama hakata. Maailm aga ei näi Antit mõistvat ning tõlgendab tema positiivset sõnumit hoopis isemoodi.

Marina Kuvaitseva on 40-aastane uhke ja iseseisev naine, kes töötab Narvas rahvakunstiansambli Suprjaki juhina. Marina loodud ansambli lauljad on üksildased haritud naised, kes ei taha elada meestega, kes neist rumalamad või liialt viina võtavad. Narva inimesed ei tea, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Rahvamuusika kaudu püüavad naised tunnetada oma juuri, leida vaheldust ja tasakaalu oma elus.

Lugu naisest, kes kirjutusmasina abil manipuleerib ümbritseva maailmaga ja selles leiduvate meestega. Ootamatu lapseootele jäämine tõotab tuua surmavaid tagajärgi. Film valitsemisest ning erakordsest päritavast andest.

Kui professionaalne Riia taskuvaras Margita pärast ebaõnnestunud džiibivargust satub Vineeri väikelinna Eestis, ei kavatse ta sinna kuigi kauaks redutama jääda. Kuid tema kaasosalise telefon Riias ei vasta. Vaikses linnakeses kohtab ta kolme eesti meest, kes oma veidratest maneeridest hoolimata äratavad temas huvi ja sümpaatiat. Tagatipuks jääb tema hoolde 8-aastane Pavo. Margitale tundub juba, et siin võiks ollagi tema kodu, kuid paraku ilmub Eesti lehtedes kriminaalkroonika…

Kui kaks poolõde, kolmeteistaastane valgepäine Sigrid ja seitsmeaastane mustaverd Saara esimest korda kokku saavad, selgub, et nende ühine vanaema on viidud vanadekodusse. Tüdrukutel tuleb idee ta sealt varastada ja peita katusekambrisse, kus nad saaksid temaga segamatult koos olla. Kõik läheb üle ootuste hästi, kuni sekkuvad joodikud, pätid ja väljapressijad ning tüdrukutel tuleb nende käest pääsemiseks otsustavalt tegutseda.

Psühholoog Tõnu Ots püüab leida vastuseid küsimustele, miks nõukogude inimesed üksikuks jäävad ja kuidas leida elukaaslast. Õiget vastust ta üles ei leiagi. Filmitegijad jälgivad kahe peategelase, maamees Arvo ja linnanaise Ülle elu ja tegemisi.