Otsingutulemused

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi ...

1978. aastal oli Ieva Lesinska Riia Ülikooli tudeng. Ta sai võimaluse sõita New Yorki, külla oma diplomaadist isale, kes töötas ÜROs Nõukogude Liidu delegatsiooni kosseisus. Ühel päeval teatas isa talle, et kavatseb paluda Ameerikas poliitilist varjupaika ning pakkus Ievale selget valikut: võtta takso, sõita Nõukogude Liidu saatkonda ja anda ta üles reeturina või jääda tema juurde ning mitte kunagi näha enam oma ema või kodumaad. Ieva otsustas jääda. See on lugu noorest naisest, kes avastab ennast luuremängude keskelt ja peab tegema valiku, mis lõikab ta igaveseks ära tema eelmisest elust. Isiklikke arhiivimaterjale, vaatlevat dokki ja taaslavastusi kasutades elustab film 1970ndate ...

Mõni objekt meie elus on tähenduslikum kui teised, olgu selleks jumalakuju või oluline mänguasi, mille elulugu on meie omaga põimunud. Mängimisel on kosmoloogiline iseloom, ta on mõistuseülene ja muudab kõik võimalikuks. Oluline asi peegeldab tagasi neid väärtusi, mida me vajame ja loome. Inimene aga hülgab oma iidolid ja unustab maagia võimalikkuse. Ta köidab ennast vabatahtlikult argipäeva ja determinismi ahelatesse. Ta ei näe, et kõik ümbritsev on illusioon ja et küsimus on vaid selles, millise reaalsuse me ise endale luua oskame. Unenäoliste kujundite, stop-motion animatsiooni ja dokumentaalsete lugude abil lahkab film seda, kuidas olulised objektid meid mõjutavad, andes meile võime olla ...

September 1999. Alexile, nagu igale teisele grusiinile, tundus sõda Tšetšeenias olevat kuskil kaugel eemal, nähtud ainult läbi Vene meedia. Tegelikult oli see aga väga lähedal, üle Kaukasuse. Ei osanud ta uneski ette näha, et ühel päeval ise sinna satub. Aga nii juhtus. Alex järgnes Prantsuse naisreporterile, keda kohtas Tbilisis mõned päevad varem. See oli noore mehe jaoks elumuutev samm. Ta avastas sõjareporteri elu ning nägi selles oma tulevikku. Aga see tulevik ei saanud kunagi tõeks. Alex jätkas selle kinnise klubi õhu nuusutamist oma sõprade, aktiivsete sõjareporterite kaudu, ja 15 aasta jooksul on ta jälginud, mida teeb sõda nende inimestega ja ...